Õiged on mõlemad variandid – nii 26aastane kui ka 26-aastane. Ehk siis numbrit tuleb aastatega kokku kirjutada ilma tühikuta või sidekriipsuga. Kirjakeeles pole korrektne kahe osa tühikuga eraldamine – "26 aastane" – või järgarvu punkti kasutamine – 26. aastane.

Küll aga on tühikut või punkti eelistades kasutada teisi vorme. Näiteks "26 aastat vana", või öelda järgarvuga – "käin 27. eluaastat".

Lisaks tasub teada, et eesti keeles kirjutataks numbrid ühest kümneni üldjuhul sõnana välja. Seega kui kirjutada kahe- või viieaastasest lapsest, tuleks "kahe-" ja "viie-" sõnadena kirjutada.

Kui tekstis on kõrvuti rohkesti arve, nii suuri kui ka väikeseid, kirjutatakse kõik pigem numbriga. Ehk siis kui juttu on kahe- ja viieaastasest lapsest, peaks kirjutama numbrid sõnadega, aga kui 2- ja 15-aastasest, siis mõlemad arvud numbritega.

Sõnadega välja kirjutades tuleb samamoodi jälgida, kas ja kuidas lisada sidekriips. Näiteks kolme ja poole aastasest rääkides tuleks kirjutada kõik sõnad lahku. Kui lisada kolme järel sidekriips, muudab see mõtte tähendust nagu lapsi oleks kaks – kolme- ja pooleaastane.