Raamatuklubi looja: meie klubis valehäbi ei ole
Kalamaja raamatuklubi looja Maarja-Liisa Soe rääkis saates "Hommik Anuga", et klubiline lugemine aitab raamatute lugemiseks rohkem aega leida ja on ka teraapilise mõjuga. Klubi liige Elo Aun lisas, et õhkkond on neil väga vaba ning oli nõus väitega, et keegi ei pea valehäbi tundma, kui ta mõnda klassikaks peetavat raamatut veel lugenud pole.
"2019. aastal mõtlesin, et tahaksin jagada teistega mõtteid oma loetud raamatute osas ja seepärast kutsusingi selle klubi ellu," ütles Kalamaja raamatuklubi Ridade vahel asutaja ja liige Maarja-Liisa Soe, kes on lapspõlvest alates olnud kogu aeg raamatute seltskonnas.
Elo Aun on samuti pärit perest, kus raamatuid väga hinnati. "Ma loen aga täna kindlasti palju rohkem kui nooremana."
Tavaliselt loevad klubiliikmed ühe raamatu kuus, loetav raamat lepitakse eelnevalt kokku. "Alati ju mõtled, et küll ma kunagi hakkan lugema, aga kui see on kuidagi distsiplineeritud, siis on lihtsam alustada," lisas Soe.
Keegi ei pea kunagi kartma oma mõtete väljendamise pärast, õhkkond on nii mõnus ja vaba. "Naudime seda, kui keegi on leidnud raamatust üles seda, mida sina ei leidnud," tõi Aun välja.
"Meie klubis ei ole valehäbi. Kui keegi ütleb, et Jack London on maailmaklassika ja kõik on seda lugenud ning kui siis mõni ütleb, et aga mina ei ole lugenud, siis see on täiesti arusaadav. Päris palju arutame me ka raamatute tõlke kvaliteedi üle, kuidas on tõlge ajas muutunud," lisas Soe.
Austusavaldusena eesti keelele on klubis kokkulepe, et raamat peab olema eesti keelde tõlgitud ja peab olema võimalus lugeda seda eesti keeles. "Kes loeb raamatut inglise keeles või kuulab audioraamatut, selles osas me pole puritaanid," ütles Soe.
"Mõnda raamatut ma ise poleks kunagi osanud lugemiseks valida," meenutas Aun. "Aga näiteks Gabrielle Zevina arvutimängude loojatest kirjutatud raamatut "Homme, homme, homme" lugedes ma lihtsalt kõõksudes nutsin, nii et mu elukaaslane küsis, kas on vaja lohutada. Mingid asjad lähevad niimoodi sulle hinge ja kõnetavad."
"Ärgitame sotsiaalmeediasse oma postituste lisamisega ka teisi raamatuklubisid looma. Ja seda on õnneks palju juhtunud. Meie klubis on 20 liiget. Algul olid mehed ka, aga mehed hakkasid tundma, et naised vaikselt võtsid üle ja siis tegimegi ainult naiste raamatuklubi. Klubi on ikkagi ka väikese teraapilise toimega, sellest on saanud huvitava formaadiga sõpruskond. Palju taheti meiega liituda, aga me ei saanud liikmeid rohkem vastu võtta, sest siis kadus juba intiimsus ära, kui iga kord oli keegi uus liige," tõi Soe välja.
Klubil on suve- ja talvepäevad ning jõulupidu. "Üleskutse oligi, et tegelikult on nii lihtne teha ise oma raamatuklubi, sina ja su kaks sõpra, kolm inimest on juba piisav arv klubiks," tõi Soe välja.
Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: "Hommik Anuga", intervjueeris Anu Välba