Arheoloog: iga väiksemgi luukild väljakaevamistelt peab luu-uurijani jõudma
"Ringvaade" käis uurimas Kaarli puiesteel avastatud massihauda, kust arheoloogid loodavad leida vastust küsimusele, kas tegemist on katku- või näljahäda hauaga. Arheoloog Martin Malve sõnul ajavad väljakaevamised ehitajaid hulluks seepärast, et väikeste laste säilmete väljapuhastamine võtabki erakordselt kaua aega.
"Oleme avastanud omaaegse Püha Barbara kalmistu matused. Tegemist on massihauaga, kuhu on maetud rohkelt inimesi ja mis pärineb tõenäoliselt 17. sajandist. Hetkel oleme tuvastanud 150 inimese säilmed ning praegu puhastatakse skelette välja, mis on väga aega ja täpsust nõudev tegevus, töö käib väikese pintsli ja lusikaga," ütles arheoloog Keiti Randoja.
Kõik luustikud puhastatakse, dokumenteeritakse, kirjeldatakse, pildistatakse, mõõdistatakse ja neist tehakse ka 3D mudelid.
"Platsil on hetkel kümme kaevajat, kes tegelevad luustike väljapuhastamisega ja kolm-neli juhatavat arheoloogi, kellest üks on osteloog ehk luuspetsialist. Iga luustik võetakse eraldi ja vaadatakse, kas tegemist on mehe, naise või lapse säilmetega, kui vana see indiviid surmahetkel oli ja milliseid haiguseid ta võis põdeda," selgitas Randoja.
"Kaarli puiestee piirkonnas on hästi palju kaevetöid tehtud ja 3000 luustikku leitud koos nende uute leidudega," ütles arheoloog Martin Malve "Ringvaate" stuudios. "Sinna maeti valdavalt linnakoguduse liikmeid ja ka eeslinna elanikke."
Malve oli stuudiosse kaasa toonud valiku huvitavatest leidudest viimase 20–30 aasta päästekaevamistelt.
Üks suur kolju oli pärit Hospidali kalmistult ja tõenäoliselt oli inimene hukkunud leepra tagajärjel. "Nina piirkond ja suulagi on täiesti lahustunud, mis on omane pidalitõvele," selgitas Malve.
Üks pealuu leiti Skoone bastionist ja tegemist on tõenäoliselt kunagise kalmistuga, mis viidi bastioni täiteks ja see on süüfilise tunnustega kolju. "Süüfilist näeme luude peal kõige rohkem, seda haigust esinebki kõige rohkem. Otsmiku välispiirkonnas on muutused selgelt näha," lisas Malve.
Imeliku kujuga reieluu põhjuseks on see, et inimene elas vigastuse õnnelikult üle, aga kindlasti pärssis see tema edaspidist elu, sest vasak jalg oli tal lühem, tegemist on täiskasvanud naise vasaku jala reieluuga.
Miks Malve sõnul väljakaevamised tihti ehitajaid hulluks ajavad ja nii kaua aega võtavad, siis põhjus on selles, et laste väikeste luude väljapuhastamised võtavadki tohutult kaua aega, et iga väiksemgi luukild luu-uurijani jõuaks.
Eesti kagunurga kalmistult leitud naise kolju pärineb 13–14. sajandist ja see on Malve sõnul stuudiolaual seetõttu, et on heaks näiteks selle kohta, et vahel säilivad hauas ka pehmed koed. "Siin näemegi punupatsi. Roheline värv koljul tähendab korrosiooni, tal on peaehe olnud, mis on need juuksed säilitanud."
"Nüüdsetelt väljakaevamistelt loodame teada saada, kas tegemist on katkuhaua või näljahäda hauaga," lisas Malve.

Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: "Ringvaade suvel", intervjueerisid Coco Rõõmusaar ja Hannes Hermaküla