Näitlejaid filmidesse valiv Toomvap-Schönberg: meeleheide on mulle tuttav
Castingu režissöör Piret Toomvap-Schönberg rääkis "Vikerhommikus", et filmirolli saamiseks peab näitleja vastama kindlale tüpaažile. Tema sõnul on meeleheide ja ärevus talle tuttavad, sest sobivate inimeste rollidesse leidmine võib sageli olla ülikeerukas ning tõi näiteks peaosalistest laste leidmise Kreeka filmilavastaja filmi "Apaatia", mis jõudis nüüd Veneetsia filmifestivalile.
"Ma aitan režissööril näitlejaid filmi valida ehk vastavalt stsenaariumile pakun välja sobivaid variante," ütles castingu-režissöör ehk näitlejate valija Piret Toomvap-Schönberg. "Mul on enda andmepank ja castingu (osatäitjate otsimine-toim.) agentuur Frame, kuhu ma kogun taustanäitlejaid ja ka osad noored näitlejad on avaldanud soovi, et nad tahaksid seal andmepangas kindlasti olla."
Toomvap-Schönberg on nii kaua seda tööd teinud, et tunneb kõiki näitlejaid, teab, kes õpivad teatrikoolis ja millal lõpetavad. "Hoian alles ka vanu castinguid, et vaadata, analüüsida ja selle pealt teha uus casting."
Kõik näitlejad kõikidesse rollidesse ei sobi. Toomvap-Schönberg meenutas, et mängufilmi "Detsembrikuumus" tehes, kus mängib 73 Eesti näitlejat, ütles Guido Kangur talle, et kas mina olen siis see 74. näitleja, kes filmi ei mahtunud.
"Vahest on need rollid ju nii piiritletud, et kui vana ja mis tüpaaž ja kõik hakkab ju sellest peale."
Sageli saab valiku tegemisel määravaks see, kuidas näitleja oma partneriga klapib, kuidas neil see sünergia tekib. "Castingul proovime näitlejad omavahel paarides ja kolmikutes ära. Eraldi võttes teevadki kõik oma rollid suurepäraselt, aga kui mingid paarid saavad kokku, hakkavad külmajudinad käima ja tekib näitlejate vaheline sünergia," selgitas Toomvap-Schönberg. "Näitlejatele on minu kõne, et tule castingule rõõmupäev."
Toomvap-Schönberg on väga õnnelik, et Erika Salumäed kehastab filmis Karolin Jürise. "Karolin on nii hämmastavalt kihvt, töökas ja andekas näitleja. Ta tegi aasta aega enne võtteid trenni ja on end kõigega kurssi viinud, ei virise kunagi. Karolin on Erika Salumäega ka isiklikult kohtunud, nad on koos ratastega sõitnud."
Enda sõnul on ta natuke teistsugune castingu režissöör kui mujal maailmas. "Tavaliselt castingu režissöörid ise ei lähe võtteplatsile, aga minuga on läinud nii, et režissöörid tahavad, et ma tuleksin neile ka võtteplatsile appi ehk ma aitan ja toetan platsil näitlejaid, kui neil on vaja ja ma aitan režissööril episoodilisi ja taustanäitlejaid lavastada."
Toomvap-Schönbergil on igasuguste huvitavate nimedega kaustu nagu paksud mehed, kiilakad mehed, punaste juustega naised, hea kehaehitusega mehed. "See on pidev töö. Ma ei saa ju kindel olla, et paar aastat hiljem on see inimene ikka veel selline ja näiteks lapsed kasvavad juba mõne kuuga."
Ta on enda sõnul isegi tänaval läinud juurde, kui mõni huvitav tüpaaž on vastu tulnud ja filmi kutsunud.
Välismaised tööpakkumised jõuavad Toomvap-Schönbergi lauale kaht teed pidi. "Tavaliselt läbi mõne Eesti produtsendi, aga Põhjamaades on olnud ka koostööfilme, et minu poole on pöördutud enne, kui nad ise üldse siia on jõudnud või kui nad tahavad Eestist mõnda näitlejat, sest meie näitlejatel agendisüsteem puudub nagu on mujal maailmas," selgitas ta.
Näiteks Klaus Häröga oli Toomvap-Schönbergil teistkordne koostöö ja sinna filmi sobisid Eesti näitlejatest Peeter Oja ja Jaak Prints, kellel oli ka saksa keel suus, mida filmis oli vaja.
Väga eriline reissöör oli Alexandros Avranas, kreeklane, kellega tal õnnestus koostööd teha.
"Sellise temperamendiga pole ma kunagi kokku puutunud, aga ega ma ise ka päris tavalise eestlasena ei käitu. Filmi peaosades olid lapsed, kes pidid välja nägema nagu 9-12-aastased tüdrukud ja nende emakeel pidi olema vene keel. Sellist väljakutset pole mul enne olnud. Pakun, et vaatasin Eestis ära 1200 last. Sõitsin linnast linna ja lapsed tulid castingule, tegin neist fotod, lühikese intervjuu. Filmi süžee oli laste jaoks äärmiselt raske, filmi nimi on "Apaatia". Režissöör ise ei rääkinud vene keelt."
Toomvap-Schönberg leidis Eestist filmi kaks last, Naomi ja Miroslava. Naomi tuli castingule Kohtla-Järvel, aga lõpuks selgus, et see tüdruk elas samas majas, kus on nende filmitiimi kontor, paar korrust kõrgemal.
Miroslava pere oli Peterburist Narva kolinud.
"Meeleheide ja ärevus on mulle väga tuttavad. Mul oligi vahepeal tunne, et ma ei leia siit riigist neid lapsi. Olin juba teel Läti poole. Produtsendid tõmbasid mind jälle koomale," ütles Toomvap-Schönberg. "Hommikud, kui ma lähen ise platsile ja mul peab olema sada taustanäitlejat, nad on välja valitud, neil on kostüümid ja see tunne, et mis siis saab, kui mõni ei tule. Aastatega olen õppinud, et kutsun kohale rohkem inimesi, kui mul vaja on."
Näitlejad peavad olema ka kompromissideks valmis. "Näiteks mängufilmis "Tõde ja õigus" Ester Kuntu, kes kehastas Mari, lõpetas lavakooli ja oli pärast lõpueksameid nii otsalõppenud, et pidi filmi pärast kuus kilo juurde võtma. See oli suur palve talle. Sest see Mari, keda me kooli ajal castisime, see ümmargune nägu oli ära kadunud. Estril oli toitumisnõustaja, kes ütles, kuidas juurde võtta ja pärast aitas ka alla võtta," ütles Toomvap-Schönberg.
"Sangarite" filmi jaoks pidi Veiko Porkanen juurde võtma ja musklit kasvatama ning üldiselt on näitlejad rolli nimel valmis seda tegema.
"Ma ei oska muud teha, olen juba piisavalt vana ka, aga mulle see töö kohutavalt meeldib, just see protsess meeldib, see on äärmiselt loominguline töö," ütles Toomvap-Schönberg, miks ta nii kaua seda tööd on teinud ja teeb suure rõõmuga edasi.
Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: "Vikerhommik", intervjueerisid Margit Kilumets ja Sten Teppan