Tarmo Tiisler oma esimesest olümpiast: lugesin tunde, millal ma koju saan
ERR-i spordireporter Tarmo Tiisler meenutas oma esimest Atlantas toimunud olümpiat, kus ta luges lausa tunde, millal ometi koju tagasi pääseb. Tema sõnul saab ta suurepäraselt aru neist sportlastest, kes lähevad esimest korda olümpiale.
Pariisi olümpiamängude ajaks on "Ringvaade" kogunud rubriiki "Minu spordihetk" tuntud inimeste olümpiaga seotud mälestusi.
"Minu olümpiamälestus on tundest tundeni. Minu esimene olümpia oli 1996. aastal Atlantas. Olin selleks hetkeks raadios väriseval häälel teinud üht ja teist kolm aastat ja siis ma läksin olümpiale, arvates et satun mingile imedemaale ja et mu unistused on lõpuks täitunud. See käik oli aga hoopis teistmoodi. Tundsin kogu see kole nädalat, et ma ei saa mitte millegagi hakkama, sest ma oma meelest ei saanudki," meenutas ERR-i spordireporter Tarmo Tiisler.
Tiisleri arvates oli seal kõike liiga palju. "Palavus oli tohutu, inimesi oli liiga palju, minu jaoks võõras kultuur. Mul reaalselt terve viimase nädala valutas pea nendest emotsioonidest ja ma tahtsin praktiliselt iga päev koju saada, lugesin tunde ja päevi, mis jäid kojusõiduni."
Aga praegu meenutab ta oma sõnul seda esimest tunnet suure õrnusega, ja saab oma meelest aru nendest sportlastest, kes lähevad oma esimesele olümpiale ja on seal natuke kobavamad. "See käib ka spordiajakirjaniku töö juurde. Nagu seegi, et vaadata olümpia ajal ohjeldamatult televiisorit. Kui Eneli Jefimova ujub, siis minu elu seisab, perekond peab olema vakka, kell ei kuku, lind ei laula ja muru ei kasva. Siis ma vaatan Jefimovat, ilmselt nagu poisike, karjun ja röögin ja elan kaasa.," ütles Tiisler.
Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: "Ringvaade suvel. Minu spordihetk"