Ülle Kaljuste: lavale astumine annab tervise ja nooruse
"Vikerhommikus" käis külas näitleja Ülle Kaljuste, kellega tuli juttu suvistest lugemistest, filmidest kui ka suurest muusikaelamusest.
Kriminullid
Ülle Kaljuste proovib aastas vähemalt ühe või paar kriminulli läbi lugeda. "See on selline hea lõõgastus, raamat võtab su endasse ja ideaalsed on sellised ilmad nagu täna. Mulle meeldib, kui suvel on hommikul hall taevas, vihma sajab ja ma näen, et see vihm ei lõpe terve päeva jooksul ära ja ma saan endale lubada, et ma ei pea kuskile poole jooksma, et ma võin täiesti rahulikult lugeda, tukkuda, süüa. Siis on kõige parem aeg, kui sul on kriminull käes, sest ta hoiab sind kogu aeg lugemise tahtmisel."
Agatha Christie Poirot tegelaskuju seostub Kaljustel aga rohkem juba filmimaailmaga. "Naudid näitleja detailset mängu ja maitset, kunstnikutööd, ja kogu see kompott on nagu maiuspala. Seal vaatad juba teise pilguga, mitte ainult seda kriminulli rida, vaid kõike, kui professionaalselt ja kihvtilt seriaal on tehtud."
Kaljuste imetleb kriminullide autoreid jäägitult. "Ma ei tea, kuidas need kirjanikud kirjutavad. Kas ta mõtleb matemaatiliselt selle peas läbi, et kuidas nad suudavad nii kirjutada, ühe peale läheb kahtlus ja siis teise peale?"
Eelmisel suvel esietendunud Kellerteatri Agatha Christie lavastuses "Ja ei jäänud teda ka" tegi kaasa ka Kaljuste, kelle sõnul valmistas talle sealne roll veidi raskusi. "Ma olen kogu aeg laval ja ma ei seleta eriti midagi, ütlen üksikuid lauseid. Kuidas täita see aeg ära, kui teised seal tegutsevad kogu aeg ja sina istu seal nurgas ja ole täpne, et sa ei tõmba tähelepanu enda peale väga? See on jube doseerimise küsimus, mis sellise tüki puhul on, et kuidas see kahtlus hakkaks hajuma ühe pealt teise peale."
"Regina"
Suvel jõuavad tihti teleekraanile filmid "Regina" ja "Keskea rõõmud". Kaljustele endale Kaljo Kiisa melodraamat "Regina" eriti vaadata ei meeldi. "Seal on minu jaoks palju konstruktiivset, väljamõeldut, eriti on need unenäod. Kui me tegime seda, siis ma päris palju ei olnud nõus ja vaidlesin. Tavaliselt inimesed näevad unenägusid absoluutselt mitte sellises mustvalges stiilis. Need unenäod oleks võinud fantaseerida hoopis teise lainesse. Ma leidsin, et see pole äge."
Täieliku üllatusena tuli Kaljustele ka filmi roosa plakat, kus on teda kujutatud eevaülikonnas. "Ma sain šoki, kui nägin Liivalaia tänaval ennast. See ei ole minu keha näiteks. See tehti niimoodi ja pandi minu pea otsa sinna."
Filmile tehti ka teine tumedamates toonides n-ö sündsam plakat. "Ma olin täiesti endast väljas, sest ega tavaline inimene mõtlebki, et see olen mina seal kikkis rindadega," meenutas Kaljuste.
"Reginas" tegi rolli ka Ita Ever. "Talle endale tundus, et ta mängis nii üle. Ma nii mäletan seda, et küll ta purtsus ja turtsus pärast."
AC/DC kontsert Viinis
Käesoleval suvel käis Kaljuste Viinis kuulamas AC/DC-t. Seejuures on Kaljuste aga küllaltki värske bändi fänn. "Lihtsalt kutsuti ja mõtlesin, et miks mitte. Oli väga vägev," kiitis näitleja.
"Nad on erakordsed isiksused, sa lihtsalt vaatad ja oled tänulik, et on selline kooslus ja energia. Ja mis siis, et nad on vanad, aga neil on kõik see hing säilinud. Ja need inimesed, kes on kuulama tulnud – erinevad põlvkonnad olid seal – noored, vanad, sõnad peas kõikidel. Selline fänniüritus, ma ei ole kunagi sellisel käinud."
Lavale astumine annab sarnaselt AC/DC meestele ka Kaljustele endale mingisuguse energia, tervise ja nooruse. "Ma olen seda ise kogenud ka, olen 39-se palavikuga mänginud ja mõelnud kuidas ma selle ära teen. Lähed lavale, teed ära, kõik on kadunud, tuled maha ja oled haige edasi. See on selline meie elukutse müsteerium," sõnas Kaljuste.
Toimetaja: Rasmus Kuningas
Allikas: "Vikerhommik", intervjueeris Piret Kooli