Toomas Voll: enne laulupeo dirigendipulti minekut on alati täielik paanika
Muusikapedagoog ja koorijuht Toomas Voll rääkis saates "Kajalood", et 1969. aastal toimunud laulupeost saadik ei ole tal vahele jäänud ühtegi laulupidu, olgu siis laulja või dirigendina. Kuigi iga kord enne laulupeo dirigendipulti minekut on ta enda sõnul täielikus paanikas, on laulupeod parim osa tema elust.
"Mu ema oli imeline sopran ja tema suguvõsast tulebki see musikaalsuse liin. Isa oli autodidakt, kes mängis akordioni, tal oli tugev harmooniataju. Kui ma juba klaverit õppisin, siis kamandati mind tihti lapsepõlves klaveri taha ja öeldi, et sina hakkad meid saatma, kui olid peresündmused, sünnipäevad või muud seltskondlikud olengud," meenutas muusikapedagoog, innustaja, koorijuht ja helilooja Toomas Voll.
"Ema sõnade järgi olin ma laulutundi läinud hundirattaid visates, kui ma viieaastaselt hakkasin eratundides käima. Mul on oma lauluõpetajatega väga vedanud," ütles Voll, kes juba seitsmeaastaselt laulis esimest korda Lasteekraani lauluvõistlusel.
Voll läks õppima konservatooriumisse koorijuhtimist, kuigi sai sisse ka Otsa kooli klaveri erialale. "Mulle tundus, et ma ei ole suuteline oma iseloomu tõttu harjutama kaheksa tundi päevas. Ma ei olnud suuteline istuma klaveritoolil, olin selleks liiga rahutu ja tundus, et see eriala ikkagi ei ole minule," meenutas ta.
Juba 5. klassis kujunes Vollist kogu kooli kontsertmeister. "Mängisin iluvõimlejatele saateks klaverit, saatsin koore, soliste, ansambleid, olingi nagu tööl ja samal ajal jälgisin kõrvalt ka oma kooli õpetajaid, kes koolikoore juhatasid."
Kilingi-Nõmme keskkooli juurde lõi Voll laulustuudio "Üks väike rõõm", mis oli üks esimesi peale Aarne Saluveeri ja Eve Viilupi poolt telemajas loodud ETV laste laulustuudio ning Thea Paluoja Rapla laulustuudio. "Meie olimegi esimesed, kes üldse laulustuudioid tegema hakkasid," meenutas Voll.
"Sain eeskuju sellest, kui hakkasin oma laululastega telemajas võistlustel käima ja Eve Viilup tihti kutsus Liisi Koiksoni erinevatesse saadetesse ja projektidesse. Kuna ma 1991. aastal asusin tööle Kilingi-Nõmme keskkooli muusikaõpetajaks, siis oli mul väga lihtne valida koolist head hääled kokku, ja tegingi stuudio ära. Otsisin põnevaid seadeid, kirjutasin neid ka ise, aga koukisin välja ka lääne heliloojate seadeid. Noored ise hakkasid ka leiutama ja mõtlema, see oli meil nagu laboritöö," ütles Voll.
Voll on kirjutanud ligi 80 laulu. "Elu nagu nõudis seda."
1969. aastal toimunud laulupeost saadik ei tal ühtegi laulupidu vahele jäänud, olgu siis laulja või dirigendina. 1997. aastal juhatas Voll esimest korda laulupeol noortekoore.
"Laulupeod on olnud parim osa minu elust, olen enda üle väga uhke, laulupeod on meie kroonijuveel. Pääseda laulupeo dirigendipulti on väga suur au."
Volli sõnul ütles Ants Üleoja kunagi, et laulupeo dirigent olla on väga karm ja raske ning kõik ei ole loodud sinna pulti astuma, selles inimeses peab olema veel see miski, et sinna pulti astuda, sest see on meeletu iseenda proovilepanek.
Voll ise on laulupeo dirigendipuldis käinud kaheksa korda ja nüüd kohe tuleb üheksas kord. "Aga iga kord enne laulupeo dirigendipulti minekut on mul alati täielik paanika," muheles Voll. "Hirm on laulmisel kõige suurem takistus. Laulmine on kaunis ja emotsionaalne kunst, mida peab nautima. Suurim viga, mida koolis tehakse, et muusikaõpetaja elimineerib klassis ära teatud õpilased ja ütleb neile, et sa ei pea viisi, ära sa hetkel laula. See on pedagoogiliselt hästi karm ja vale, minu printsiip oli see, et laulutunnist peab ära minema alati hea tujuga."
Voll on kirjutanud üheteistkümnele koolile koolihümni. "Iga õpilane peab oskama laulda kooli hümni ja vabariigi hümni. Arvatakse, et viisipidamine on teatud maani arendatav. Päris kõikidele ikkagi looduse poolt seda eelist aga antud ei ole."
Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: "Kajalood", intervjueeris Kaja Kärner