Värskes filmis paneb briti režissöör 1942. aastal aset leidnud sündmused oma võtmesse. Film jutustab loo esimesest eriüksusest, mille asutasid II maailmasõja päevil Ühendkuningriikide peaminister Winston Churchill ja veel mõned sõjaväe ametnikud, kelle seas oli ka kirjanik Ian Fleming.

Isepäistest sõduritest koosnev ülisalajane üksus asus natsidega võitlusse täiesti tavatuid ja äärmiselt väärituid võtteid kasutades. Nende julge lähenemine muutis sõja kulgu ja pani aluse Briti SAS-ile ja tänapäevastele salaoperatsioonidele.

"Ringvaate" stuudios olid külas politoloogid Erik Moora ja Tõnis Leht, kes on samuti filmi "Malev" stsenaristidena ajalooga kinoekraanil mänginud. "Kõik, mis üldse selle aja kohta teada on, panime me kuidagi "Malevasse" siis, aga tuleb tunnistada, et paraku lisasime ka midagi juurde," selgitas Moora.

Moora tunnistas, et Ritchie uut filmi läks ta vaatama ilma ootusteta. "Kinos oli jube mõnus. Heatujuline, hoogne, positiivse tunnetusega film sellest, kuidas käib hoogne natsitapp," muigas Moora.

Filmi vägivaldne sisu mõjus stuudiokülalistele naljakalt. "Tapmist saab näidata erineval moel. Inimestele, kellele ei meeldi natsisõdurite väga suures koguses maha nottimine, ma seda filmi ei soovitaks," sõnas Leht. Moora lisas, et Ritchie filmis on sõjateema lahendatud maitsekalt. "Eriti viimasel ajal on tehtud sõjafilme nii, et nad on väga soolikased ja jäsemesed, verd pritsib ja purskab ja nii edasi. Selles filmis on see kõik tagaplaanil," sõnas Moora.

Lehe sõnul on tõsielulisele algmaterjalile lisatud loomulikult ka fantaasiat ja vürtsi. "Iseenesest on see äge lugu. Esiteks on eriüksuste operatsioonide käivitamisel Saksa tagalas oluline roll Churchillil. Teiseks oli tegu väga julge ja silmapaistva operatsiooniga, suurte riskidega ja läks õnneks. Pärast seda hakati selliseid nn musti operatsioone palju rohkem kasutama, eks muidugi mõlemalt poolt," selgitas Leht.

"Ajaloo päris sündmustel tuginev, kõva fantaasiaga, hoogne ja lõbus, aga tuleb öelda, et päris operatsioonil, kus Itaalia lipu all sõitvat laeva kaaperdati, paar pauku tehti, aga keegi surma ei saanud. Filmis neid natse võeti maha kiiremini, kui mina suudan kevadel trimmeriga võililli lõigata," sõnas Leht.

Moora lisas, et kui filmi peategelase nimi, Gus March-Phillips, omaette liiga palju ei ütle, siis väidetavalt kirjutas Ian Fleming tema pealt maha James Bondi tegelase. "Selle operatsiooni tegelastest sai ta indu, et hakata Bondi lugusid kirjutama," sõnas Moora.