Uus näitus "Kopli maagiline realism" viib jalutuskäigule läbi Kopli linnaosa ajaloo ja uurib kohalikke omapärasusi ja erilisi tähelepanekuid.

"Minu pole pöördus Kalamaja muuseum, mis on suurepärane kogukonnamuuseum Põhja-Tallinnas ja kuna ma ise elan ka Koplis, siis nii see mõte sündis. Meile tundus, et Koplis on midagi erilist ja ühel hetkel kristalliseerus see Kopli maagiline realism," meenutas näituse "Kopli maagiline realism" kuraator Hannele Känd. "See on hästi subjektiivne näitus, peaaegu meie kahe arusaam olulistest nüanssidest Koplis, kus sees ka Kopli ajalugu."

Koplis tegutses juba keskajast alates tellisetehas ja näitusel näeb selles tehases valmistatud 300 aasta vanust tellist.

"Minu kodust on näitusel nukumööbel, mis kuulus minu lapsepõlve argipäeva ja mille kohta vanaema kogu aeg rõhutas, et see on üks väga oluline ja väärtuslik mälestus. Lapsena ei saanud ma aru, et mis selles kulunud mööblis siis nii erilist on, aga tuleb välja, et see on pärit saksa sõjavangidelt, kes Sirbi tänavalt mööda kõndisid ja vahetasid selle pärast teist maailmasõda leiva vastu," ütles näituse kujundaja Linda Zupping, kes on viiendat põlve Kopli elanik.

Saksa sõjavang meisterdas mööbli Koplis, värvis käepäraste vahenditega ja kehvade olude tõttu oli sunnitud leiva vastu vahetama.

"Näitust iseloomustabki see, et meil on mitmeid asju sattunud näitusele eksponaadiks või toredaks looks mingi juhuse läbi. Näiteks sattusid minu kätte ühe postkaardi kaudu Osta.ee keskkonnast kirjad, mis on ka saksa sõjavangilt samast ajast, mil nukumööbelgi Sirbi tänavale sattus, mehelt nimega Oskar, kes kirjutas oma õele, et on pärast sõda sattunud Koplisse kinnisele alale raudteed ehitama," lisas Känd.

"Klaasikillud on ka Kopli asukohale iseloomulik harjumus, et lapsed käisid rannas klaasikilde kogumas. Selline mälestus on juba minu vanaemal, kellel õnnestus ilusaid ja suuri tükke koguda," ütles Zupping. "Nimelt viis klaasivabrik "Tarbeklaas" oma jäägid randa ja need jäägid olid kõigile kohalikele lastele mänguasjadeks."

Kännu sõnul viskas 40-ndate aastate alguses ka Lorupi klaasivabrik päris paljud oma tootenäidised merre, et need ei satuks okupatsioonivägede kätte. "Jääkide heitmine merre oli tollal ju normaalne tegevus. Meri siiamaani uhub neid kilde kaldale."

"Kõige olulisem, mida ma seda näitust tehes olen kogenud, et Koplist arvatakse alati hästi palju halba, see stereotüüp Koplist püsib. Teen Koplis ka ekskursioone ja inimesed ikka tulevad arvamusega, et siin on kole, must ja kõike muud, ja siis pärast inimesed üllatuvad, kui huvitav siin on, kui peateelt kõrvale astuda. Nii et kutsume kõiki Koplisse, aga ka oma kodukohas natuke laiema pilguga ringi vaatama ja maagilisi hetki avastama," ütles Känd.