ERR-i veebiarhiivi jõudsid vanad "Aktuaalse kaamera" terviksaated
Alates sellest nädalast on ERR-i veebiarhiivis kõigile huvilistele kättesaadavad vanad, alates 1993. aasta septembrist eetris olnud "Aktuaalse kaamera" terviksaated.
ERR-i arhiivide juhataja Heli Pikk selgitas, et aastaid kestnud digiteerimisprojekti käigus on digiteeritud "Aktuaalse kaamera" terviksaated, uudislood ja uudiste välisarhiiv alates 1993. aasta septembrist kuni 2011. aasta juunini. 2004. ja 2005. aasta saated on veel massdigiteerimisel, aga peagi on ka need nähtavad.
Massdigiteerimise ehitas ERR-is üles arhiivide digiteerimise ja digitaalse arhiveerimise peaspetsialist Heiki Männik. "Ta korjas maja pealt kokku kogu vajamineva vana tehnoloogia, mida tänapäeva digitaalses tootmises enam kasutada ei saanud, ja ehitas vanast saadete väljastamise kassettrobotist betade automaatse massdigiteerimise võimaluse," selgitas Pikk.
Käsitsi digiteeriti ära kõik 1998.—2003. aasta VHS-id. "Samal ajal digiteerisime meie videoarhiivi, mis on samuti tohutult mahukas. Enne digiteerimist tuli paljud kassetid spetsiaalses masinas puhastada, failid registreerida ja pärast kontrollida. Kuna videolint on lineaarne, on seda võimalik vaid reaalajas maha mängida," kirjeldas ta. "Tööd jätkus mitmele inimesele."
Selleks, et kogu mahukas materjal veebi jõuaks, tegi arhiiv koostööd ERR-i arendusmeeskonnaga. "Massdigiteerimisest tulnud faile ei saanud kohe veebi saata, sest neil puudus igasugune info. Üle-eelmisel aastal tegelesime koos arendusega raadiosaadete transkribeerimisega ja juba siis tuli mõte, et tegelikult saaks niimoodi ka meie otse-eetris olnud saadete sisu üldsuseni viia. Selleks, et kõik saated liiguks veebiarhiivis õigete kuupäevade ja aastate alla, tuli 3600 saatele anda seeria ID ja kuupäev. Selle aitas meil lahendada arendusosakond," rääkis Pikk.
ERR-i arhiivide juhataja tõdes, et kuna masinad, mille abil vanu materjale digiteeriti, olid vanad ja päevinäinud, tehti tööd kujundlikult hinge kinni hoides, et miski poole pealt ära ei laguneks. "Valdavalt oli tegemist masinatega, mille tootmine on mitukümmend aastat tagasi lõppenud ja mille varuosi pole reeglina kuskilt saada. Meil olid ka nii-öelda doonormasinad, kust me toimivaid varuosasid võtsime, et kogu seda tehnoloogilist ahelat elus hoida."
Pika sõnul on vanad saated suur osa meie ajaloolisest mälust, mistõttu on tore, et need nüüd ka laiemale üldsusele kättesaadavad on. "Selleks me seda tööd teemegi," rõhutas ta. "Lisaks avalikkusele mängib digitaalne arhiiv olulist rolli ka uute saadete tootmisel, mille tegemiseks arhiivimaterjale kasutatakse," lisas ta.
Kuna televisiooni algusaastatel puudus saadete salvestamise võimalus, on 1993. aastale eelnevast ajast alles vaid uudispalad, mille digiteerimine samuti töös on.
Pikk selgitas, et juhul kui keegi soovib ERR-i arhiivis olevaid materjale kasutada, tuleb täita arhiivi kodulehel olev taotlusvorm. Seejärel võtab arhiiv taotlejaga ühendust, et detailid üle rääkida ja vastavasisuline litsentsileping sõlmida.
"Meie videomaterjale pole lubatud alla laadida, samuti ei tohi loata kuvatõmmiseid kasutada. Uudiste puhul anname kasutada vaid uudislugusid, saatejuhtide sissejuhatusi ja stuudiointervjuusid me üldjuhul kasutada ei anna. Alla saab laadida vaid neid audiofaile, millele on see võimalus juurde lisatud," märkis Pikk ning lisas, et küll aga võib arhiivi loata sealseid linke jagada.
Vanu "Aktuaalse kaamera" terviksaateid saab vaadata ERR-i veebiarhiivist.
Toimetaja: Karmen Rebane