Koidu Raudvere huvitub Euroopa kuningakodadest juba lapsest saati ning on ajakirjaniku, tõlkija ja toimetajana kirjutanud kümneid tekste siniverelistest. Margus Laidre on ajaloolane, staažikas diplomaat ja oli meie esimene suursaadik Stockholmis pärast Eesti taasiseseisvumist.

Mõlema sõnul ilmestab Rootsi hästi, kuidas enamik Euroopa kuningakodasid on teineteisega seotud, aga teisalt, kuidas monarhia on ka ajas muutunud. Rootsi kuningapere esindab Prantsusmaalt pärit Bernadotte'ide suguvõsa.

Carl Gustaf oli oma vanemate viies laps, kuid esimene poeg. "Tema oli siis pojakene, meessoost troonipärija, keda pikisilmi oodati," märkis Raudvere.

Kui Carl Gustaf sündis, oli troonil tema vanavanaisa Gustav V. "Aga siis juhtus selline õnnetu lugu, et praeguse Rootsi kuninga isa sai 1947. aasta jaanuaris lennuõnnetuses surma. Lennuk vist tuli Amsterdamist Stockholmi ja tegi Kopenhaagenis Kastrupi lennuväljal lihtsalt vahemaandumise ja kuidagi keerati seal mingeid kruvisid liiga vähe või valesti ja kõik pardal olnud inimesed said surma," rääkis Raudvere.

Tänane Rootsi-Mihkli kiriku õpetaja Patrik Göransson kasvas 1960ndate lõpus ja 1970ndate alguses Lääne-Rootsis veel eelmise kuninga ajal. Noor Carl Gustaf õppis algul lossis, seejärel eksklusiivses erakoolis, kus üks tema pinginaaber oli ema poolt eestlane Douglas von Sydow. Prints läbis spetsiaalselt tulevasele kuningale mõeldud äärmiselt laia haridustee ja ajateenistuse nii mere- kui õhuväes, kuni tema troonil olnud vanaisa septembris 1973 suri. 

"Seetõttu on ka Carl Gustaf olnud nii kaua veel troonil. Ta sai kuningaks suhteliselt noores eas, pärast oma vanaisa surma, kuna üks põlvkond jäi nagu vahele," märkis Raudvere.

Juba 1972. aasta Müncheni olümpiamängude ajal kohtas tollane kroonprints isa poolt saksa ja ema poolt brasiilia verd Silvia Sommerlathi, kes oli VIP-külaliste saatja. 

Raudvere selgitas, et asialgu suhtlesid Carl Gustaf ja Silvia salaja, sest tulevase kuninga vanaisa oli arvamusel, et tulevane kuningas peaks ikkagi kuskilt Luksemburgist või Belgiast mõne printsessi naiseks leidma.

Ja just siin on Margus Laidre sõnul pisike ja pikantne seos Eestiga. Nimelt kasutasid vastarmunud kohtumiseks Gustafi klassivenna ja tolle ema Lia von Sydowi kodu Stockholmis. Lia von Sydow oli Eesti riigivanema Friedrich Akeli tütar, kes abiellus enne sõda Rootsi diplomaadiga, kolis sinna ja kuulus nii-öelda siseringi.

Carl Gustaf viis Silvia altari ette 1976. aastal. Raudvere tõdes, et see, et kuningas abiellus nii-öelda lihtrahva hulgast pärist naisega, tõstis kuningapere populaarsust rootslaste seas.

Populaarsust kasvatas, et 1977. aastal sündis printsess Victoria, kahe aasta pärast prints Carl Philip ja veel paar aastat hiljem printsess Madeleine. On vähe teada fakt, et pool elu Eestis elanud ja kogudust teeninud õpetaja Patrik Göransson oli 1980ndate keskel sõjaväeteenistuse ajal üks tunnimeestest Drottningholmi lossis, kus kuninglik pere tegelikult elab. 

"Ma mäletan, et see tekitas ka väga suur austus kuningapaari vastu, sest nendel on ikka väga pikad tööpäevad," nentis Göransson. 

Rootsi monarhia kaotas samal ajal viimasegi võimu riigi juhtimisel ja nende roll muutus tseremoniaalseks. Muuhulgas moderniseeriti 1980. aastal seadust nii, et valitseja tiitel ei lähe enam edasi ainult meesliinis, vaid kuulub esmasündinule. Ehk praegu on troonipärija Victoria, mitte tema vend.

"Praeguseks on praktiliselt kõigis Euroopa riikides see muudatus tehtud, et trooni pärib esimene laps, sõltumata siis sellest, kas ta on poiss või tüdruk. Aga Rootsi oligi tegelikult esimene riik, kes selle muudatuse seadustesse 1980. aastal tegi," selgitas Raudvere. 

Neil päevil meenutatakse palju, kuidas Rootsi kuningas ja kuninganna olid esimesed kroonitud pead, kes pärast Eesti taasiseseisvumist 1992. aastal siia riigivisiidi tegid. Et Eesti oli vaene ja julgeolekuolukord keeruline, saabuti siia kuningliku sõjalaevaga, mille pardal ka ööbiti.

Selle kõrval on aga suursaadik Laidrele meelde jäänud hoopis Lennart Meri vastuvisiit 1995. aasta septembris, kui kroonprintsess Victoria oli saanud just 18-aastaseks. 

"Tema sellised tseremoniaalsed tuleristsed leidsidki aset seoses president Meri riigivisiidiga, kus ta osales siis esimest korda riigi õhtusöögil kuningalossis. Minul oli suur au olla tema lauanaaber. Mulle meenub, et tegemist oli – vaatamata siis, et me räägime väga noorest neiust – äärmiselt hästi kasvatatud väga hea vestluspartneriga," meenutas Laidre. 

Tänaseks on printsessidel ja printsil kõigil omad kooselud ja lapsed ehk Carl Gustafil ja Silvial on kokku kaheksa lapselast. Ehkki üksikasju pole räägitud, tunnistab kuningakoda, et nii kuningal kui Victorial ja Carl Philipil on pärilik lugemishäire düsleksia, mis tähendab, et kirjalike materjalide kasutamine ja kasvõi kõnede lugemine on raskendatud. 

"Ma arvan, et see on väga-väga hea, et nad on julgenud sellest rääkida," nentis Göransson. "Mitte, et nad oleksid veatud ja igas elu valdkonnas tõelised kangelased."

Nagu nende Briti sugulased, pole ka Rootsi monarhia skandaalidest pääsenud. Kõige suurem oli 2010. aastal ilmunud raamat "Monarh vastu tahtmist", mis väitis, et Carl Gustaf osales noorena rajudel pidudel ja tal oli hiljem Silvial kõrval armukesi. 

Raudvere meenutas, et too kord, kui raamat ilmus, oli kuningas parasjagu jahiretkel ning iga kord, kui ta jahiretkelt tuli, andis ta pressikonverentsi. "Sinna tuli tavalise 15 ajakirjaniku ja fotograafi asemel tuli vist 60–70 reporterit kokku. Ja keegi ei tahtnud teada, mitu põtra kuningas laskis, vaid kõik küsisid hoopis teisi asju."

Rootsi kuningakoja liikmed on korduvalt Eestis käinud nii ametlikult kui eraviisiliselt ja kokku puutunud eestlastega kasvõi olümpiamängudel. Omaette alapeatükk on eestirootslased: Patrik Göransson sai 2013 kuningalt autasu kultuuripärandi silitamise eest; 2017 andsid eestirootslased vastu Carl XVI Gustafile eestirootsi kultuurikandja tiitli, sest kuninga fond on annetanud sadu tuhandeid eurosid muuhulgas Rooslepa kabelile ja Rannarootsi muuseumile. 

Üks kõige värskem kokkupuutepunkt on aga läbi moelooja Lilli Jahilo, kes riietab kuninga miniat. Kontakt prints Carl Philipi abikaasa, printsess Sofiaga tekkis läbi tema stilisti.

"Me oleme proovides ikkagi kohtunud, aga ega seal väga palju sellist muud suhtlust ei toimu – meil on fookus kleitidel ja nendel toodetel ning tegutseme väga eesmärgipäraselt," sõnas Jahilo. "Tegelikult on kõik selline väga sõbralik ja täitsa tavapärane. Mingit erilist protokolli tegelikult vähemasti kleidiproovides küll ei ole," märkis moelooja.

Nagu kõik õukonnaga kokku puutunud, jääb Jahilo jääb diskreetseks ja jagab detaile kasinalt. Ta ei pea viisakaks isegi öelda, mitu kleiti ja muud aksessuaari ta on Sofiale loonud. Aga ainuüksi meediasse jõudnud piltide põhjal saab öelda, et koostöö kestab juba üle nelja aasta ja Sofia kandis eesti moeloomingut näiteks viimasel Nobeli auhinna dineel ja aprilli alguses New Yorgis düsleksia assambleel.

Läinud pühapäeval 77-aastaseks saanud Carl Gustafi ja 79-aastase Silvia ning nende kaaskonna päevakava on Eestis viieminutilise tihedusega täis hommikust hilisõhtuni. Kõik, kes seda lähedalt näinud, ei kadesta saatust sündida kuninglikku perre.

"Meile tundub, et on väga vahva ja tore olla kuningas – käia uhkelt riides, sõita vahepeal seal tõllaga. Aga teistpidi sa oled eksponeeritud 24/7. Kõik pilgud on sinu peal," märkis Laidre. 

Raudvere sõnul on kuningas olemine nagu avalik amet ning võrdles seda poliitikuks olemisega. "Ainult et poliitikud võivad tulla ja minna, aga kui sa oled kuningliku perekonna liige, siis sa tegelikult oledki kogu aeg tööl," täheldas ta.

Göransson märkis, et monarhiks olemine tähendab põhiliselt oma elu riigi hüvanguks ohverdamist. "Nagu mõned kuninglikud inimesed on öelnud, siis kuninglikud inimesed on kas surnud või terved," lausus ta.