Mati Kaal: kährikkoeri peab küttima, et nende kahjulikku mõju ohjeldada
Narva lugeja saatis ERR-ile pildid ja video kährikkoerast, keda märkas Berjozka aiandusühistus toimetamas. Zooloog Mati Kaal ütles, et ehkki isend elab meil võõrliigina, pole temaga kohtuda sugugi keeruline.
"Kährikkoer on elukas, kelle looduslik kodumaa on Kaug-Ida, aga kahjuks on teda omal ajal "looduse rikastamise" eesmärgil ümber asustatud ka Euroopasse, kus ta on võõrliik ja juba tekitanud korvamatut kahju kohalikele liikidele," rääkis Mati Kaal.
Meil on kährik Kaalu sõnul arvukas loom ja temaga kohtumine pole keeruline. Igal aastal jääb noori kährikkoeri suurel hulgal maanteedel ka auto alla. "Ta on kõigesööja ning linnades ja mujal inimasulates leidub nii neile kui ka rebastele laias valikus suupäraseid jäätmeid. Nii ka Narvas," ütles zooloog.
Kodumaal langevad kährikkoerad talveunne, aga Euroopas on Kaalu sõnul see üsna haruldaseks muutunud ja neid on ka talviti liikumas just eriti asulate ümbruses, kus talvel on paremad toitumisolud.
See, et kährikkoer meile elama toodi, on kohaliku looduse jaoks Kaalu sõnul liig, nende arv võib tema hinnangul olla isegi 10 000 ringis. "Neid tuleks küttida nii palju kui võimalik, et selle võõrliigi kahjulikku mõju kuidagi ohjeldada. Kahjuks on moodi läinud vaenata karusnahksete rõivaste kasutajaid," ütles mees.

Lugeja, kes fotod ja video saatis, kahtlustas, et tegemist on tiine loomaga. Kaal lükkas aga selle väite ümber. "Kährikkoera innaaeg on meil veebruaris-märtsis ja tiinus kestab kaks kuud."
Möödunud nädalal ületas uudiskünnise Kambjas märgatud pesukaru. Ehkki põgusal vaatlemisel võib neis kahes loomas sarnasusi märgata, siis Kaal selgitas, et kährikkoer on koerlane, sugulane rebase ja hundiga, pesukaru kuulub aga pesukarulaste sugukonda ja on sugulane pigem karudega.
Erinevalt kährikkoerast ronib pesukaru üliosavalt ja suudab oma pikkade sõrmedega paksu pahandust korda saata. "Nad suudavad lahti teha nii prügikonteinerite lukustusi kui ka ronida mööda vihmaveetorusid ja karniise sahvritesse ning avada hoidiste purke," selgitas Kaal. Tema sõnul võib Kambjast leitud olend olla kellegi juurest lemmikloomana plehku pääsenud või üks esimesi maakuulajaid sellest invasioonist.
"Tema mõju kohalikule loodusele on veelgi hävitavam kui kährikkoerte puhul. Tartu Ülikooli professor Harri Valdmann on öelnud, et kui pesukarud meile jõuavad, siis toimivad nad kohalikule loodusele nagu tolmuimejad, misjärel ei jää metsa enam midagi järele," ütles Kaal.
Esimesed teated Euroopa looduses elavatest ja sigivatest pesukarudest on 1934. aastast, mil Saksamaal avastati üks paar Müncheni ja teine Hamburgi lähistelt. "Tänaseks on neid Saksamaal vähemalt 1,3 miljonit ja seda hoolimata sellest, et neid kütitakse igal aastal seal 170 000 kuni 180 000 looma."
Toimetaja: Karoliina Tammel