Udekülli sõnul on mitu põhjust, miks verivorstide küpsetamine ei pruugi minna nii, nagu soovitud. Küll aga on koka sõnul keeruline öelda ühte kindlat kuldreeglit, kuidas verivorste valmistama peaks.

Verivorstide küpsetamist nii ahjus kui ka pannil tuleb Udekülli sõnade kohaselt alustada madalal temperatuuril. Mõni minut enne vorstide valmimist võib temperatuuri tõsta. Muidugi nõuab küpsetamine aega ja kannatlikkust.

Küpsetamisel tuleks Angelica Udekülli sõnul jälgida ka seda, milliseid vorste tehakse. "Vorstid on väga erinevad," ütles ta ja lisas, et palju oleneb ka sellest, millise soole sisse on verivorstid pandud.

Pannil eelistab Udeküll küpsetada peenemaid verivorste. Praadimisel kasutas küll Udeküll õli, aga tõi välja, et õli asemel saab väga hästi kasutada ka searasva või peekonit. "Sulatad rasva välja ja selline kergelt suitsune, lihane maitse veel juurde vorstidele tuleb kindlasti kasuks."

Selleks, et vorstid jääksid praadides terveks, jagas Udeküll mõningaid nippe. Esiteks tõdes ta, et praeb ainult toasoojasid verivorste. "Mitte nii, et võtad külmkapist ja kohe kukud küpsetama," rääkis tippkokk. Samuti on oluline, et verivorste ei pandaks kohe väga kuumale pannile, pigem peaks panni kuumus olema mõõdukas.

Lisaks mainis Udeküll, et enne ahju panemist võiks verivorste nõelaga torgata. See annab Udekülli sõnul eelise, et ahjus küpsedes ei lähe verivorstid katki.

Samuti pole mõtet söömisega kiirustada. "Kohe panni pealt ja sööma hakata vorsti pole mõtet. Lase tal rahuneda, natukene puhata," ütles Udeküll.

Traditsiooniliselt süüakse verivorste pohlamoosiga, ent Angelica Udeküll julgustas proovima neid ka põldmarjamoosi ja ploomikastmega.