Kaevuluukide ekspert: Tallinnas kulub luugivaatlemiseks tunde
Tuleb välja, et iga kanalisatsioonikaevu luuk räägib loo. Neid lugusid teab kaevuluukide ekspert Andres Siplane rääkida Tallinna luukidest mitmeid tunde.
Siplane rääkis, et tema kodumaja nurga peal on üks Lietuvose kaevuluuk, millest ta prügi välja viies iga kord üle astub ja mis pani teda Leedu peale ja Leeduga seotud sõpradele ja muudele mälestustele mõtlema, aga mitte ainult.
"Hakkasin mõtlema, et miks rohkem Leedu luuke ei ole, et miks mul ainult siin selle nurga peal on Leedu luuk ja siis ma hakkasin teistsuguseid luuke vaatama ja nii see mind enda alla mattis," meenutas ta "Ringvaates".
"Tallinn on väga rikkalik. Siin läheb luugivaatlemiseks tunde ja tunde. Meil on Uurali luugid, Gruusia luugid ja Ukraina luugid – neid ikka on, ja siis on terve hulk luuke, just Nõukogude aja luugid, mille tehasemärgistusi on üpris raske läbi hammustada ja millega töö alles käib," kirjeldas Siplane.
Ta selgitas, et kui luuk on kumer, siis võib kohe püstitada hüpoteesi, et tegemist on väga vana luugiga.
"19. sajandi lõpus, kui kanalisatsioon hakkas arenema, siis olid munakiviteed ja hobused, autosi oli vähe ja inimesed ei arvestanud sellega, et auto vajab täissiledat luuki. Tänavadki ei olnud täissiledad – olidki munakivid ja luugid imiteerisid neid munakive," rääkis Siplane ja lisas, et see disain on tegelikult tsaariaegne Peterburi disain, kus kasutati taolisi ruudustikke ja rõngast kirjaga.
"Selle disaini pani tuuri Narva mees Julius Helder Peterburist tsaariaja lõpul ja hakkas 20–30ndatel tootma Narvas luuke, millel oli kiri "Narva", mille all oli "J. Helder". Neid Julius Helderi luuke on Narvas säilinud kümmekond. Siis tuli okupatsioon, Siber jne, aga see vorm jäi Narva alles," rääkis Siplane.
"Nad võtsid selle "Helderi" maha ja panid asemele ""T. Kombinat". Ühe A-ga – Kombinat. See on kirjaviga. Tolleaja Narva dokumentides oli ikka kirjutatud kahe A-ga nagu peab, aga töökojas juhtus millegipärast nii," lisas ta.
Siplane märkis, et kui näiteks kino Sõpruse ehitusega oli vaja luuke, siis miskipärast toodi need Narvast. "Ilmselt varustaja ei suutnud neid lihtsalt Tallinanst leida, kõik oli defitsiit, aga Narvast sai ja tõi siia kaks luuki."
Eesti, aga ka tsaariajal oli igas linnas eraldi kaevuluukide tootjad, selgitas ta. "Ida-Virumaa on just militaartööstuse pärandi tõttu eriline varalaegas, sest kui seal midagi ehitati, toodi materjalid nõukogude liidu avarustest ja nii võibki sealt leida kõikvõimalikke Tambovi, Kutaisi, Harkovi või Molotšanski luuke. See on lihtsalt puhas vaimustav rõõm," tunnistas Siplane.
Toimetaja: Merit Maarits, intervjueeris Heleri All
Allikas: "Ringvaade"