"Ringvaade" jalutas Erki Koortiga tema uue raamatu tegevuspaigas Vastseliina linnuses
Praegusel ajal on Vastseliinas alles ainult ordulinnuse varemed, aga 600 aastat tagasi käis seal väga vilgas elu – sinna tulid kokku palverändurid, seal elasid sõjasulased, hoovisandad jt. Julgeolekueksperdist kirjanik Erki Koort on selle väga täpselt läbi uurinud, raamatusse kirja pannud ning näitas ka "Ringvaatele", mis elu seal elati.
Nii nagu Koorti varasemateski raamatutes, on ka teose "Salakuulaja Vastseliinas" peategelane maarahvasoost sõjasulane Markus, kes seekord on saadetud salakuulajat otsima Vastseliina piiskopilinnusesse. Koorti sõnul on tegemist väga huvitava ajalooga linnusega.
"Kahjuks on ta täna varemetes nagu väga palju linnuseid Eestis. Seda tegi Peeter I, kuna ta reisis siitkaudu enne Põhjasõja algust Riiga ja teda väidetavalt ei võetud Vastseliinas piisava aupaklikkusega vastu," kirjeldas Koort.
Ta rääkis, et tänapäeval on väga paljud hooned suurem kui see linnus, aga kui kujutada keskaega ette, siis enamasti olid väiksed tared. "Sellised ühe-, äärmisel juhul kahekambrilised tared. Kui see keskaegne inimene tuli linnusesse, siis see oligi tema jaoks ülisuur asi."
Koort on kõvasti tähelepanu pööranud sellele, et tema raamatud oleksid ajalooliselt faktitäpsed ja keskaegne linnuseelu oleks kujutatud võimalikult tõetruult. Näiteks Markus ja teised sõjasulased veetsid oma päevi linnuses tavaliselt linnusemüüril vahti pidades.
Koort rääkis ka, et tol ajal olid õlu ja mõdu põhijoogid, sest vesi oli tihtipeale saastunud ega kõlvanud juua. "Aga õlu oli see, mida joodi ja seda jõid nii mehed, naised kui ka lapsed tegelikult. Ma ei tea, kui palju oli sõjasulaste päevanorm, aga munkade-nunnade päevanorm oli 4,5 liitrit õlut. See on tänapäeva mõistes üheksa pudelit õlut."
Toimetaja: Merit Maarits