Võistluspäeva varahommikul ei olnud Tomi Rahulal veel närv sisse tulnud. "Sa oled esimene inimene, kellega ma räägin, nii et ma veel ärkan, aga eks see pisike närv saab sisse tulla," ütles ta ja tõi välja, et peaproovis, kui Victor Crone lavale astus, olid tal liblikad kõhus. "Natukene eksamitunne oli."

"Eile õhtul oli meiepoolne sooritus 4+ või 5-, ma ei taha kunagi öelda, et on 5+, sest alati on midagi, millega võib ja saab norida ning nokkida, aga iga prooviga on Victor aina kindlamaks läinud," ütles ta ja tõi välja, et ainus asi, mis juhtus, oli see, et kaameramehed panid puusse ning ühes plaanis jooksis steady-kaameraga operaator Victori tagant läbi. "Ta ei oleks pidanud seal olema, aga eks režissöörid parandavad need pisivead veel ära."

Sedalaadi tehniline apsakas Rahula arvates aga žürii hinnangut ei muuda. "Victor tegi oma töö ikka tegelikult hästi," ütles ta ja mainis, et Tel Avivis on niiviisi, et kui ta tellib kohvi, siis lubatakse see küll tuua, aga tegelikult tuleb seda veel kolm-neli korda üle küsida. "Algul tundus see kõik huvitav, et mis see nii on, aga täna ma saan juba aru, mis tempos siin asjad käivad ja see tundub okei."

"Tegelikult on iga proov olnud järgmisest areng, aga nad ei ole lihtsalt suutnud teha korraga kõiki, kui sul on ikkagi kümme muudatust, siis kui kõiki ei jõua, siis tee vähemalt pool," tõdes ta ja tänas igati kohalikku tiimi. "Meie ei ole ainuke delegatsioon, siis on ka 40 teist võistlejat, kellel on ka omad asjad, see ei ole nii lihtne, enda poolt on lihtne öelda, aga mehed teevad hommikust ööni tööd ja järgmisel päeval läheb jälle edasi."

Rahula tõdes ka seda, et kuigi diplomaatiline viisakus käib Eurovisiooniga pidevalt kaasas, siis mõningaid mustreid saab ikka välja lugeda. "Need, kes tulevad midagi ütlema, neile järelikult meeldib, need, kes ei tule ütlema, neist saame ise aru," sõnas ta ja mainis, et need ütlejad on ikkagi meie kultuurile lähedased inimesed.

"Kõige tähtsam on see, et oleks hea sooritus, et ise saaks endaga saab rahul olla ja et andsid endast parima, siis on juba selle 95 protsendi teha, kes seda lugu esimest korda kuuleb," ütles Rahula ja tõi välja, et esimesest poolfinaalist meeldivad talle eriti Belgia ja Tšehhi võistluslood. "Need on mulle kõrva ja silma jäänud."

Tel Avivis tunneb Tomi Rahula end sama turvaliselt kui Tallinnas. "Ma saan aru küll, et kusagil käib üks madin, aga siia see ei tule, inimeste igapäevaelu see ei puuduta otseselt," ütles ta ja tõdes, et kui uudistest seda juttu ei kuuleks või loeks, siis ei teakski, et seal midagi sellist toimub. "Igal üritusel tehakse küll enne turvabriifing, kus räägitakse, et kui kuulete sireeni, siis akende juurest ära, heitke maha või mingi keldritesse."