Režissöör Kirk Jones: Tourette´i sündroomiga elamine on täna väga riskantne
Tõsielufilmi "Ma vannun" režissöör Kirk Jones rääkis "Ringvaates", et sai Tourette`i sündroomiga peategelasest filmi tehes kaks olulist õppetundi ja tõdes, et tänapäeval on Tourette'i sündroomiga elamine muutunud ühiskondliku tundlikkuse tõttu palju riskantsemaks.
Tõsielufilmi "Ma vannun" kangelaseks on Šoti noormees John Davidson, kelle elu muutus pöördumatult teismelisena, kui tema keha üle haaras kontrolli Tourette`i sündroom. See on geneetiline haigus, mis väljendub sundkäitumises ehk tikkides ja võib hõlmata silmade pilgutamist, löömist, ebasündsaid žeste ja ropendamist.
Alguses oli Davidsonil raske sellega leppida, kuid aegamööda sai temast selle haiguse eestkõneleja ja oma töö eest sai ta kuninganna Elizabeth II käest ordeni.
Filmi tehes sai režissöör Kirk Jones kaks väga olulist õppetundi ja tõi välja, et ühe inimese normaalsus pole sama, mis kõigi teiste normaalsus ja tõdes, et eirata tuleb tikke, mitte inimest. "Mulle olid need kaks õppetundi väga kasulikud," ütles Jones.
Jones nägi kolme dokumentaalfilmi, mis Davidsonist oli varem tehtud. Esimene dokfilm tehti 1989. aastal, kui John oli 15-aastane, teine siis, kui ta sai 25-aastaseks ja kolmas 2009. aastal, kui John oli 30-aastane. "John oli nende filmide tegemisega nõus, sest tahtis, et teised inimesed mõistaksid, milline ta elu on ja teada saada, kas on ka teisi samasuguseid."
Jones otsis Davidsoni Facebooki kaudu üles ja küsis, kas ta on nõus, et temast film tehakse. "Davidson muretses vaid sellepärast, et ajalooliselt oli Tourette`i sündroomi naljaks peetud. Kui ta tele- ja raadiosaadetes ajakirjanikega vestles, sai ta aru, et kõik nad tahtsid oma saatesse naljalõiku," nentis Jones.
Davidsonile Jonesi tehtud film meeldis, ta ei teinud selles ühtegi parandust ega muudatust. "Üle 40 aasta käis ta taas kinos, et oma filmi suures kinosaalis vaadata. Film meeldis talle. Robert Aramayo roll avaldas talle väga muljet. Samuti noore Johni roll, keda kehastas Scott Ellis Watson."
Jones meenutas, et Aramayo tegi Tourette´i sündroomi kohta põhjalikku uurimistööd. "Siis oli kolmekuuline periood, kus Aramayo elas Johni läheduses, käis koos Johniga poes, tegi aiatöid, nad vaatasid koos telekat ja tegid koos süüa."
"Kõikjal, kus filmi on näidatud, on inimesed naernud ja nutnud. See film on nagu tunnete virvarr," tõdes Jones.
Kõige meeldejäävam tagasiside, mida Jones on filmi kohta saanud, tuli ühelt vanglaametnikult, kes sai filmi vaadates aru, et üks kõige keerulisemaid ja probleemsemaid kinnipeetavaid oli Tourette`i sündroomiga, mida keegi polnud varem kaalunud ega diagnoosinud. "Ta käis vanglaülema juures. Nad lasid talle diagnoosi panna, ta sai abi ja tuge," meenutas Jones.
"Tourette`i sündroomiga inimese jaoks tähendab 2026. aasta vale keele ja valede sõnade kasutamisega seotud tundlikkus, eriti kui neid avalikus kohas hüüda, palju suuremat muret kui 1980. aastate lõpus. John ütles, et praegu on see väga ohtlik. Ta on hüüdnud asju politseinikele, kes olid relvastatud, hüüdnud asju lennujaamades. Hüüdnud homofoobseid, rassistlikke ja seksistlikke asju. Iroonilisel kombel on John Davidson kõige lahkem, toredam ja leebem mees, keda ma tean."
Tourette`il on erinevaid vorme. Mida aeg edasi, seda rohkem on kuulsused avaldanud, et neid see sündroom vaevab. Nende seas lauljad Billie Eilish, Robin Williams, Lewis Capaldi, näitleja Seth Rogen ning jalgpallur David Beckham. Ajaloos on see teadaolevalt olnud miljardär Howard Hughesil ja helilooja Wolfgang Amadeus Mozartil.

Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: "Ringvaade", intervjueeris Hannes Hermaküla






