Eestlaste uued lemmikpuhkekohad on Montenegro ja Albaania
Reisikonsultant Aive Vološtšuk rääkis Raadio 2 saates "Päev", et lisaks eestlaste senistele lemmiksihtkohtadele Vahemere ääres on populaarseks saanud ka reisimine Montenegrosse ja Albaaniasse. Tema sõnul on nõudlikumaks muutunud väikeste lastega reisijad, kes vaatavad senisest kriitilisemalt lendude väljumisaegu.
"Eestlased reisivad suvel enamasti Vahemere äärde, see trend on olnud aastakümneid. Populaarsed on need sihtkohad, kuhu saab minna otselennuga. Näiteks Türgi, Kreeka saared, Hispaania. Juurde on tulnud aga Montenegro, mille inimesed on väga hästi omaks võtnud, kus palju käiakse ja tundub, et see nüüd nii ka jääb ja Albaania, kuhu küll otselendu ei ole," selgitas Estraveli vanemreisikonsultant Aive Vološtšuk, et eestlastele ikka meeldib uusi sihtkohti avastada.
Vahemere-äärsete riikide plussideks on hinna-kvaliteedi suhe, kaunis loodus, toidud ja päike, millele võib kogu suvi enam-vähem kindel olla.
Vološtšuki sõnul armastavad eestlased suvel reisida ka Eesti-siseselt. "Erinevus on võib olla selles, et ei minda nädalaks, nagu minnakse Türki või Kreekasse. Eesti-siseselt käiakse rohkem nädala lõppudel. See on ka omamoodi minipuhkus," lisas ta.
Reisiotsust mõjutab varasemast enam majanduslik olukord. "Kui vahepeal ostsid eestlased reise pikalt ette, siis praegu on populaarne pigem viimasel hetkel ostmine. Majandusolukord on teinud inimese ettevaatlikumaks."
Vološtšuk tõi ka välja, et muutunud on pigem väikeste lastega reisijad.
"Nad on muutunud nõudlikumaks, vaatavad kellaaegu ja ütlevad meile ära, et laps ärkab sel ajal, siis on toitmine ja üheksa nelikümmend viis võiks lend alata. Sellist asja varasemalt pole olnud. Pigem vaadati hotelli ja hinda. Nad arvavad, et laps ei tule võib olla öise lennuga toime."
Samas on tema sõnul inimesi, kes just tahavadki öösel startida, et olla juba hommikul vara sihtkohas. "Ilmselt siin ei tekigi kunagi seda kompromissi, mis kell on see õige väljalennu kella-aeg."
Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: Raadio 2 "Päev!", intervjueeris Katrin Aarma