Vabatahtlikud merepäästjad aitavad hättasattunud aluseid
Vabatahtlik merepäästja Jaano Martin Ots rääkis "Ringvaates", et kui merel on ohus inimelud, tõttavad appi kõik lähedalasuvad alused, kui aga otsest ohtu inimelule pole, aitavad hättasattunud aluseid vabatahtlikud merepäästjad.
"Kui ohus on inimelud, tõttavad appi kõik merepäästjad," ütles vabatahtlik merepäästja Jaano Martin Ots. "Kaasa arvatud kopterid, Tallinki laevad ja kõik piirkonnas viibivad muud alused, seda operatsiooni koordineerib Politsei- ja Piirivalveameti merevalve keskus."
Kui inimelule otsest ohtu pole, saavad aidata vabatahtlikud merepäästjad. Kolm aastat on Skandinaavias tegutsenud trossivõrgustik, mis pakub vajadusel tehnilist või puksiirabi.
"Eestis on kokku 55 trossireageerimispunkti ja vabatahtlikke merepäästjad on Eestis umbes 700, nii et suurem osa rannikust on kaetud," ütles Ots.
Tänavu on olnud juba seitse reaalset pukseerimisjuhtumit. Aastas tuleb neid sündmusi ligi 50.
Otsa sõnul on trossiliikmeskonna seas tegelike mereabijuhtumite arv kolm korda väiksem kui mitteliikmete hulgas. "Ainuüksi see, et oled enda jaoks lahti mõtestanud, mida mereabi tähendab, vähendab riski, et sul midagi juhtub 15 protsendilt viiele protsendile. Ilmselt sa siis hoolitsed paremini selle eest, et paat oleks korras. Trossi eesmärk on see, et finantseeritakse ja aidatakse üles ehitada kogu seda 700-liikmelist vabatahtlike merepääste kogukonda."
"Merel võivad näiteks purjed katki minna või poom või murdub mast, keegi võib viga saada, võid vette kukkuda, kasvõi nii, et see, kes oskab purjetada, kukub vette, teised ei oska midagi teha ja sõidavad paadiga järjest kaugemale," loetles purjetaja Tõnu Tõniste ettetulevaid olukordi, mil vabatahtlikku merepäästeabi vaja võib minna.
Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: "Ringvaade", intervjueeris Kaidor Kahar