Conchita Wurst: elan tänu Eurovisiooni võitmisele oma unistuste elu
Möödunud nädalavahetusel Tartus toimunud kontsertendusel "Suudlev Tartu" astus teiste seas lavale 2014. aastal Eurovisiooni võitnud austerlane Conchita Wurst. Kontserdi eel "Ringvaatele" antud intervjuus tõdes ta, et Eurovisiooni võitmine oli tõeline unistuse täitumine.
Kas sa oled esimest korda Tartus?
Jah, olen esimest korda Tartus. See on mulle väga põnev. Suur aitäh kutsumast. Tartu on väga ilus linn.
Ma kutsun sind täna Tomiks, aga enamik Eesti vaatajaid tunneb sind kui Conchita Wursti. Millal oled sa Tom ja millal Conchita? Püüa asi lihtsaks teha.
Kõige lihtsam on nii, et paruka, meigi, kleidi ja kõige muuga olen ma Conchita Wurst, aga sellisena tutvustan end Tomina. Loodetavasti on okei, et täna nii tulin.
Muidugi! Sa näed hämmastav välja. Sa võitsid Eurovisiooni kümne aasta eest ja ütlesid ühes intervjuus, et sa oled elanud oma printsessi fantaasias. Kas kõik kümme aastat on sellised olnud?
Jah, ma tahtsin alati meelelahutustööstuses olla, unistasin alati lauljaks saamisest. Eurovisiooni lauluvõistluse võitmine oli nagu kojutulek. Tundus, et kõik mu unistused täitusid ja elan fantaasias, millest sai reaalsus. Nüüd elan väga privilegeeritud elu ja saan teha asju, mida armastan. Saan koos sõpradega töötada. Mida enamat saaksin ma tahta?
Kui sa võitsid, olid kõik hämmingus, et habemega naine võitis Eurovisiooni. Kuidas on LGBTQ+ kogukond sinu arust vahepeal muutunud? Kas on üldse muutunud?
Jah, minu arust on küll. Minu võidu järel oli ootamatult nii palju nähtavust ja teadlikkust kväärikogukonnast, mis on viimase kümne aastaga süvenenud. Mul on väga hea meel, et võrdsus ja avatus on suurenenud. Aga samal ajal peame valimiste ja muul ajal keskenduma, et seda võrdsust ja elukvaliteeti säilitada.
Kõigile tuttav "Rise Like a Phoenix" ei kõla su viimase plaadi moodi. Mis muusikat sulle teha meeldib? Kuhu sa ennast paigutad?
Ma tegin pärast lauluvõistlust pikka aega Conchitat ja mõtlesin, et muusikas saab muudki teha ja mind huvitavad teised stiilid. Viimasena andsin välja plaadi, mille muusikastiil oli rohkem elektrooniline, pigem midagi süngemat.
Viimati andsin välja laulu "Any Day From Now On". Sellega naasin suurte võimsate ballaadide juurde, sest mulle meeldib neid laulda. Me kõik oleme oma tunnetega kursis, me õpime iseennast ajapikku paremini tundma, proovime erinevaid asju teha ja mina teen seda. Nüüd olen ma siis jälle Barbra Streisand. Seda ma muidugi soovin (naerab).
Barba Streisandist mõeldes, siis enne muusikaga alustamist käisid sa moekoolis. Üks sinu ikoone oli Victoria Beckham. Kas ikka veel?
Ma armastan Victoria Beckhamit ja seda, mida ta teeb. Tema karjäär on väga muljet avaldav. Ta oli popisensatsioon ja superstaar ning hakkas tegelema moega, mis on väga keeruline. See oli mulle väga inspireeriv.
Moest rääkides mõistan ma üha rohkem, kus mu juured on. Olles nüüd juhatuse liige Euroopa kultuuripealinnas – issand, milline sõna! – lõin uuesti sidemed oma kodukandiga, sest Bad Ischl ja seda ümbritsev ala on Austrias kultuuripealinn. Mina kasvasin seal üles. Ma taaskülastasin oma kodukanti täiskasvanuliku suhtumisega ja avatusega, mida mul teismelisena polnud. Nüüd ma armastan rahvariideid – olen nende järele hull! Need on nii tähendusrikkad, seal on palju käsitöömeisterlikkust, neid on nii keeruline teha.
Ma käisin täna Tartus Eesti Rahva Muuseumis. Me vaatasime seal rõivaid ja nende erinevaid tähendusi – mida seeliku värv ja peaehted tähendasid. See on nii inspireeriv ja see on omaette keel. See tekitab kogukonnatunde ühes piirkonnas, kus on sarnane arusaam ümbritsevatest asjadest, kus loodi oma reeglid ja oma süsteem. Kaunis on näha, et see on kõikjal nii individuaalne. Lähemalt vaadates näeb kõikjal maailmas sarnaseid asju. Näha seda unikaalset vaatenurka, mis on igas elukohas erinev, aga ka ülemaailmseid sidemeid, see on nii ilus. Moel on selles suur roll.
Sa ütlesid ühes intervjuus, et hindad käsitöömeisterlikkust. Millal sa viimati midagi endale disainisid või meisterdasid?
Viimane kleit oli vist veebruaris. Minu õpetajatele moekoolis poleks see meeldinud, sest see polnud kvaliteetrõivas, aga nägi hea välja. Seda mulle meeldibki nüüd teha. Ma pean nii tihti väga keskenduma, ja pean täiuslik olema, mida iganes see tähendab, aga rõivaid disainides vahet pole, sest mina kannan neid. Kui hea välja näeb, siis mulle sobib.
Kas sa elad Austrias?
Jah.
Kas kogu aeg on kontserdid? Mida sulle meeldib vabal ajal teha?
Ma elan Viinis ja armastan seda. Mulle meeldib sõpradega aega veeta, väljas käia. Viin on väga roheline linn, saab õues viibida. Nüüd suve lähenedes on aasta parim aeg. Mulle meeldib olla looduses ja saada inspiratsiooni lugudest, mida kuulen inimestelt, keda kohtan.
Sa tahtsid väga Eesti Rahva Muuseumisse minna. Kas sulle meeldivad muuseumid?
Väga! Mulle meeldib ajaloo kohta õppida. Esiteks asjad, mis seal väljas on, siis aga lood nende taga. Seejärel see, kuidas neid kasutati – kuidas nägi välja üks päev millal ja kus iganes, Tartus või üldse Eestis. Mulle meeldib minevikuga seoseid leida, mõtiskleda, mida tähendab see mulle praegusel ajal. Minevikust saab nii palju õppida.
Kas sa mäletad mõnda Eesti eurolaulu? Kas sa mäletad seda, mis sinu aastal oli?
Jah. Eelmisel nädalal, see oli nii hea. Väga äge laul, väga hea käiguga. See oli hea laul, ja rahvale meeldis. Mis koha te üldse saite? Kas parem on mitte rääkida?
Võib ikka. Saime vist 20. koha.
Ainult?
See on väga hea. Oleme väga rõõmsad.
See on hämmastav. Mina nautisin seda väga. See oli hea laul.
Kas sa veissoni tantsu oskad teha?
Ei oska.
Kui kauaks sa Tartusse jääd? Kas saad kõiki kohti külastada?
Jah, mul on siin täitsa palju vaba aega. Tavaliselt näen ainult esinemiskohta ja hotelli aknast tagatänavat. Siis pean kohe ära sõitma. Seekord oli pisut aega avastada. Ma olen siin pühapäevani, siis sõidan tagasi Viini.
Toimetaja: Karmen Rebane
Allikas: "Ringvaade"