Lilli Jahilo loomingus säravad presidendid ja peaministrid, nii kroonitud pead kui sotsiaalmeeida mõjuisikud, lisaks tuhanded naised Eestis ja üle ilma. Raplamaalt Kohilast pärit 41-aastane Jahilo tähistas hiljuti oma moemaja viieteistkümnenda tegutsemisaasta täitumist. Loomise pisikuga nakatus ta aga juba varjases lapsepõlves.

"Ma arvan, et mul olid käärid ka siis kogu aeg käes. Mulle õudselt meeldis kääridega töötada ja kangaid lõikuda, ema köögirätikuid sai ikka pilbasteks hekseldatud. Ma mäletan, et ma tegin endale niisuguse niisuguse šoti-ruudulise topi ja seeliku, siis ma olin 11-aastane. Kahjuks mul seda alles ei ole, aga ma mäletan, et ma olin väga uhke ja see tuli päris ilus kusjuures," meenutas Jahilo.

Jahilo peres pole keegi tema sõnul klassikaline kunstiinimene ja vanemad on  hariduselt hoopis filoloogid, aga pere ajaloos on üks märgiline lugu. "Siis kui vanaema perele tuldi järgi, et nad Venemaale Siberisse küüditada, siis vanaema ütles püssimehele, et ei, tema peab nüüd minema oma rätsepa juurest ikkagi selle ühe kleidi kätte saama, mis tal oli tellitud. Püssimees tuligi temaga kaasa ja läksid sellele kleidile järgi. Ta sai selle endale siis Siberi teekonnale kaasa," jutustas moelooja.

Ehkki ta valmistas nooremana üksikuid esemeid ka iseendale, siis esimese moekollektsiooni lõi Lilli Tallinna 32. keskkooli kaheksandas klassis kooli moeshow tarbeks.

"Siis kuidagi juhtus niimoodi, osalesin seal kahes või kolmes kategoorias ja igas kategoorias võitsin. Eks see muidugi natuke pahameelt vist teistes nagu tekitas, et miks noor inimene üldse sellel võistlusel osaleb, aga sealt mulle kuidagi avanes see moemaailm kui selline. Ja ma mäletan, et Urmas Väljaots veel ütles, et Lilli, et sina pead küll minema moodi õppima ja siis mõtlesin, et oi, kas niisugune eriala on olemas," meenutas ta.

Kui vanemad kolisid töö tõttu Norrasse, lõpetas Lilli seal keskkooli ja asus loomuliku käiguna seal ülikoolis moekunsti õppima. "Ma mäletan, kuidas esimestel päevadel või nädalatel ülikoolis sa saad aru, et ahah – seitse helgemat pead on sinna moeosakonda nüüd sisse saanud, aga siis vaatad, et kõik on nagu sama andekad või vähem või rohkem andekamad kui sa ise, ja saad aru, et nüüd alles see töö tegelikult algab," selgitas Jahilo.

Saanud diplomi Norras jätkas Lilli Tallinnas kunstiakadeemias magistrantuuris ning tegi samal ajal tööd mitme suure Eesti disainerite, sealhulgas Balstioni juures. "Ma olen endasse kõike ahminud – on see siis tööstusdisain või on see niisugune kunstilisem lähenemine, eriti õpingute ajal oli mul niimoodi, et andke mulle lihtsalt kõike, ma tahan kõigest osa saada ja igal pool ennast proovile panna," rääkis moekunstnik.

Enda moemaja

Pooleldi juhuse tõttu avas Jahilo 2010. aastal endanimelise moemaja. Toona asus see loomeinkubaatori ruumes, kitsastes oludes. Kuna raha kollektsioonide jaoks väga ei olnud, sest kollektsioonid on ju tohutu investeering, siis ma tegingi hästi palju individuaaltellimusi. /.../ Ettevõtja-eluga kohanemine ikkagi võttis mul parajalt aega. Ega ma ju tegelikult ei teadnud, millega ma ennast sidunud olen. Kui ma hakkasin aru saama, et on vaja esitada maksuametile kõikvõimalikke andmeid ja raporteerida mingisuguseid töötajaid ja mida kõike, millest mul polnud õrna aimugi, siis ausalt öeldes võttis üsna jahedaks," tõdes ta.

"Väga raske on olnud, ma ütlen ausalt. See ei ole kindlasti maailma kõige lihtsam äri. Kui sa elus ei taha mitte midagi muud teha, kui mood on su ainus siht ja kirg ja soov, siis on see sulle õige. See on ikkagi väga konkurentsitihe ja väga karm maailm. Neid hetki, kui mina olen tahtnud sellest loobuda, on väga-väga palju. Ideid on alati rohkem, kui jõuab ära teha ja inspiratsiooni ja mõtteid ja kõike. Aga just, et kuidas panna ta nagu majanduslikult toimima – see on väga raske," nentis Jahilo.

Karjääri jooksul on Jahilo valmistanud liialdamata tuhandeid kleite ja muid kostüüme, võitnud hulgaliselt auhindu ERKI moeshowst kuni Kuldnõelani. 2021 andis president talle teenetemärgi panuse eest Eesti moedisaini arengusse. Moedisainer ise peab kõige olulisemaks aga klientide rahulolu, olgu nad avalikkuses tuntud või tundmatud.

"Kõikide inimesteni viib väga hea toode. Näiteks just Rootsi printsessiga näiteks läkski nii, et olime jälle minemas Rootsi, et seal pop-up'i teha, ja siis saimegi telefonikõne ja öeldi: "Tere, mina olen kuningakoja stilist ja tuleksin teie tooteid vaatama."," meenutas Jahilo saatuslikku kõnet. "Ju siis printsessi kõnetab, mida me teeme. Ta alati kiidab, et need tooted istuvad väga hästi, et need on väga kvaliteetselt tehtud," otsis Jahilo põhjuseid, miks Rootsi printsess just tema loomingut tahab kanda.

Väärtuse andmine

Jahilo sõnul ei ole näiteks kleidi hind omaette eesmärk. "Kui saaks seda väga head toodet luua palju odavamalt, siis ma ju hea meelega teeksin seda. Meie kleite ju kantakse aastaid ja aastaid, väga palju ja intensiivselt ning kleit peab sellele vastu pidama. Selle asemel, et ostad endale iga aasta ühe odava kleidi, ostad ühe kleidi, mida sa kannad viis või rohkemgi aastat," sõnas Jahilo.

Stilist Anu Lesmenti sõnul ongi Jahilo suur teene see, et ta on andnud Eesti moekunstile väärtuse. "See väärtus kajastub ka hinnalipikul ja see ei ole tühi silt. Selle taga on ka kandmismugavus, kestvus ja see, et need asjad ei lähe emotsionaalselt või füüsiliselt moest välja," selgitas Lesment.

"Ma olen tahtnud, et mu looming räägiks enda eest. Ma armastan ikkagi seda eriala, seda meediakära, mis teinekord moedisaineritega või -brändidega kaasas käib, ma nii väga ei fänna. Annan endale aru, et see on osa sellest maailmast, aga see ei ole põhjus, miks ma seda teen, ja tunnen, et selleks, et mu looming oleks kõige värskem, siis ma pean oma energiat rohkem hoidma ja keskenduma sellele, mis on tõesti oluline," rääkis Jahilo.

Tervisemured

Jahilo räägib hea meelega enda tööst ja loomingust, moetööstuse jätkusuutlikkusest ja ilust, aga ajakirjandust enda eraellu liialt lasknud pole. Seetõttu ei tea lai üldsus, et 2019 avastasid arstid toona 30-ndate eluaastate keskpaigas naisel kasvaja.

"Viimased viis aastat on olnud väga silmi avav, kui olen pidanud kaks korda noa all käima seoses oma healoomuliste rinnakasvajatega. Esimese kasvajaga oli veel see, et ei teatud, kas ta on siis hea- või halvaloomuline. Kolm kuud kõikvõimalikke uuringuid, mida suudad endale ette kujutada," tõdes disainer.

Jahilo sõnul on ettekujuteldamatu, kuidas need protsessid inimest vaimselt mõjutavad. "Pärast see taastumine nendest oppidest, kui sa oled ikkagi põhimõtteliselt kurguni plaasterdatud ja kõik lümfisõlmed on lõigatud ja saad ennast väga vähe liigutada. Siis sain aru, kui olulist rolli mängivad tegelikult riided ka sellises paranemis- või tervenemisprotsessis. Siis ma olin nii tänulik, et mu enda kollektsioonis on olemas eest nööpidega kleidid või diagonaalse ülaosaga kleidid, mis ei avalda survet, mida on lihtne selga panna, kui sa ei saa oma kätte näiteks liigutada. See omakorda avas mulle selle maailma, kui palju neid naisi tegelikult meie ümber on, sellest lihtsalt ei räägita, sest kes siis ikka oma tervisest väga palju räägib. See ei ole meie kultuuriruumile väga omane."

Kiir-, mööbli- ja lastemood

Ise kannab Jahilo peamiselt enda loominut. "Ka sellepärast, et ma tahan testida, kuidas need asjad töötavad, kuidas siluetid toimivad, kuidas kangad toimivad. Mul läheks vist väga raskeks, kui ma peaks ikkagi ainult poetoodanguga läbi ajama. Mul on juba oma kindel esteetika ja nägemus, mida ma tahan," ütles Jahilo.

Samas ta tõdes, et ta kapist siiski mõne H&M-i t-särgi või kardigani leida võib. "Tegelikult kui sa ostad toote, mida sa kannad väga palju ja mis sind hästi teenib, mis on naturaalsest kiust, aga kiirmood, siis selle kandmises ei ole ju nagu pattu. Probleem on ületootmine ja ületarbimine. Et me toodame või tarbime asju väga lühikest aega ja viskame nad väga kiiresti ära, see on probleem," lisas ta.

Kuigi Lilli Jahilo on Eesti üks edukamaid moedisaini eksportijaid ning ka vahetult pärast Pealtnägija intervjuud väisas moemaja Poola presidendi abikaasa koos meie Esimese Leediga, siis disaineril on isiklikus elus ees hoopis suurem väljakutse. Värskelt valmis Jahilol koostöörprojekt, kus diivan sai katteks Jahilo loodud kanga ning varsti on põhjust hakata disainima ka lasteriideid.

"Kui ma näen, et kaubandusvõrgust pole midagi võtta, eks siis tuleb ise käärid kangasse lüüa. Aga võib-olla tõesti midagi tuleb," rääkis Jahilo, kellel on esimene laste body juba tehtud.