Nick Vujicic on mitmes mõttes imeline kuju, kes on raskest puudest teinud oma trumbi. Raske ja haruldase puude oma trumbiks keeranud inspiratsioonikõneleja tahab viia oma sõnumi miljardite inimesteni. Näiteks, et inimesed temaga harjuksid, palub ta end kohe sissejuhatuseks emmata ja viskab alatihti enda seisundi üle nalja.

"Istusin üks päev auto esiistmel. Ma muidugi ei sõitnud, aga olime valgusfoori taga ja meie kõrvale sõidab auto. Autos on tüdruk, kes vaatab mind ja ma siis vaatan teda vastu. Tema näeb ainult mu pead. /.../ Mina, noore täiskasvanu ja teismelisena, tahan lõbutseda. Haarasin turvavöö hammaste vahele ja tegin selle lõdvemaks. Tüdruk vaatab mind segaduses pilguga. Siis ma teen 360-kraadise pöörde ja tema näeb, kuidas minu pea teeb 360-kraadise pöörde. Tema vaatenurgast oli see kindlasti hullumeelne pilt. Peaaegu üleloomulik, hirmus. Ta näoilme oli väga-väga naljakas," ütles Vujicic "Pealtnägijale".

Kui Vujicic 40 aastat tagasi sündis, siis oli pigem näha pisaraid kui naeru. "Keegi ei teadnud, et ma sellisena sünnin. Kui kõik mind nägid, siis arstid esimese asjana vabandasid, et ultrahelis mu jäsemete puudumine välja ei tulnud, sest nende arvates oleksid nad saanud anda mu emale võimaluse abort teha. Väga kiiresti jõuti järeldusele, et ma ei kõnni kunagi, elukvaliteet puuduks ja et ma ei läheks isegi kooli."

Poiss, kellel oli sisuliselt ainult torso, oli muidu igati terve beebi ning hakkas järjest kõiki ootusi ületama. Vanemate toel pandi ametliku nimega tetra-ameelia sündroomi all kannatav poiss õppima tavakooli, mis oli Austraalias toona nii sügava puude puhul pretsedenditu, aga samas oli võrdlus n-ö tavaliste lastega Vujicic jaoks kasvades muserdav.

"Kümneaastaselt proovisin ennast ära tappa. Üritasin ennast vannis 15 sentimeetrit sügavasse vette ära uputada ja see oli kaks aastat ette kavatsetud enesetapukatse. Ma täpselt ei teadnud, kuidas seda teha, aga kaalusin erinevaid variante. Miks? Sest ma tundsin, et pole lootust. Pole rõõmu," selgitas Vujicic.

"Teismeikka jõudes mõistsin, et suudan seda, mida suudan, aga ei tasu olla nii suures masenduses tuleviku pärast, mida ma tegelikult ei tea. Tuleb elada päev korraga."

Noormees, kellele algul ennustati elu kusagil hooldekodus, lõpetas ülikooli majanduse erialal. Enamikke asju teeb ta suuga või siis väikese alajäseme abil, mille liikuvust operatsiooniga parandati.

"See on hämmastav asi. Sellel on kaks varvast. Saan nutitelefoni ja arvuti peal trükkida. See ongi kogu mu mobiilsus. Ma saan ringi kõndida, hüpata ja ujuda. On olnud imeline näha, mida ma ainult selle väikese jalaga teha suudan," ütles Vujicic ja lisas, et jäsemel on ka kompimismeel. Samuti tunneb ta, et kuna tal on poole vähem nahka kui teistel, siis on ta kaks korda tundlikum.

Noormehel on õnnestunud isegi surfilauaga sõita ja langevarjuspordiga tegeleda. "Sa ei tea, milleks sa võimeline oled enne, kui sa proovid. Paljud inimesed ei jõua kunagi oma tõelise potentsiaalini, sest nad lasevad hirmul end tagasi hoida," tõdes Vujicic.

"Ma ei taha öelda, et kõik on võimalik, aga enamik asju on, kui need eesmärgiks võtta. Ma ei arvanud ka, et ma abiellun kõige ilusama naisega. Ta nimi on Kanae. Ta on võrratu. Minu silmis on ta pühak ja meil on neli ilusat last – kümne- ja kaheksa-aastane poeg ning viieaastased kaksikutest tütred," ütles Vujicic.

Mis looja jäsemetes andmata jättis, korvas ta suuvärgiga. Tõeline pöördepunkt oli, kui Vujicic leidis Jumala ja avastas, et tal on annet avalikuks esinemiseks. Hilisteismelisena kõnelemisega alustanud ja 19-aastasena jutlustajaks ordineeritud Vujicic kolis 2005. aastal Ameerikasse ning end jäsemeteta jutlustajaks nimetav mees esineb täna staadionitele, käib hittsaadetes ja kohtub oluliste inimestega üle ilma.

"Kuigi olin kunagi väike poiss, kes arvas, et lootust ei ole, siis nüüd saan näha, kuidas teised inimest lootust vastu võtavad. See on minu jaoks ime," ütles ta.

Jagades nii oma isiklikku lugu kui jumalasõna on ta erinevatel digiplatvormidel jõudnud enda arvutuste kohaselt vähemalt miljardi inimeseni ja 80 riigis 3500 laval füüsiliselt 9,8 miljoni inimeseni.

Tal on eraldi jutlustamisprojekt vanglates, kiusamisvastane programm noortele ja MTÜ Life without Limbs (Elu ilma jäsemeteta), mis teeb misjonituure üle ilma ja mille raames saabus ta ka Tallinna. 99-sentimeetrise mehe eesmärk on – ei vähem ega rohkem – kui jõuda lähiaastatel veel vähemalt miljardi inimeseni.

Eesti väidetav ateistlikkus meest ei heiduta. "Olen esimest korda Eestis ja mul on palju sõpru, kes on siin sündinud ja kasvanud. Kõik otsivad lootust. Kõik ei võta seda vastu, aga ma olen siin selleks, et öelda inimestele edasi, et lootust saab vastu võtta. Vahel satun riikidesse nagu Hiina, kus ma ei saa isegi oma usust rääkida. Mina istutan seemneid. Viljad ja tulemus pole enam minu töö."

Kõik pole siiski roosamanna. Süvausklikuna on Vujicic näiteks aktiivne abordivastane, kiidab Donald Trumpi ja Victor Orbanit kristlike väärtuste kilbile tõstmise eest ning tema teravad ütlemised LGBTQ+ ja soovoolavuse teemal tõid talle uuel kodumaal kaasa isegi omamoodi tühistamislaine.

"Riik on ainult nii tugev kui on pered selles riigis. Sellepärast on Ameerika minu arvates nõrgaks muutunud. Me pole kunagi riigina nii nõrgad olnud, sest meil pole tõelist moraali ega väärtuseid. See kurvastab mind väga, aga samas julgustab tegema kindlaks, et kõigil oleks hääl, mitte et ühel vähemusel oleks suurem rambivalgus kui mõnel teisel."

Enda sõnul hindab mees kõiki inimesi ja lõpuks teevad kõik oma otsused ise. "Aga Ameerikas näidatakse näiteks koolides praegu viie- kuni seitsmeaastastele koolides pornograafilise sisuga materjali. Kuueaastastele tutvustatakse masturbeerimist. On asju, mida mõnedes maailma haridussüsteemides jagatakse, millega eksperimenteeritakse ja mida peale sunnitakse. Peame suhtuma ettevaatlikult asjadesse, mida lastele tutvustame, eriti nii õrnas eas.

Ometi leiab mees polariseerunud ja konflikte täis maailmas ka lootust. "Minu nõuanne oleks, et kui tunned, et maailm surub liiga raskelt õlgadele, on pöörane ja tume, siis esmalt teadvusta endale, et Jumal on sinuga. Armastage oma perekondi. Perekond on kõige olulisem ja väärtuslikum asi, mis kunagi olla saab. Raha, töökoht ja muu materiaalne ei oma tähtust," jutustas Vujicic.

"Elage üks päev korraga ja andke endast parim. Tuleb mõista, et võite kellegi teise jaoks imeks osutuda. Võib-olla ei saa teist kunagi avalikku esinejat või ei pääse te kunagi kaamerasilma ette, aga ma usun, et igal ühel on oma roll maailma paremaks muutmises."