"Tegelikult kaks aastat kolmest olin ma üksinda kodus," kommenteeris Rebane pandeemia ajal gümnaasiumis käimist. "Lõpuaasta saime koolis olla küll ja siis sai üle päeva teste tehtud," tunnistas ta.

Rebase sõnul oli tal kabuhirm eksamite ees. "Lõpuks pidime eksamiteks ise väga palju vaeva nägema," ütles ta. "Gümnaasiumiharidus ei ole mõeldud selleks, et seda üksinda kodus omandada," arvas Rebane. "Need peaks just olema elu kõige ägedamad aastad, kus saab koolis vimkasid visata," lisas ta.

Rebase sõnul ei tea paljud noored keskkooli lõpetades, kelleks nad saada tahavad."Öeldakse, et maailm on valla, aga see teebki kõik keeruliseks," lausus ta, et noorel inimesel tundub olevat lõpmatul hulgal valikuid ning nendest võib olla väga raske enda jaoks parim valida.

"Üks koomik Sander Õigus ütles, et kutsekooli ei minda, sinna satutakse," rääkis Rebane eelarvamustest. "Hästi keeruline on tulla prestiižikast koolist ja öelda, et ma nüüd lähen kondiitriks õppima," kinnitas ta, et survet on tunda nii vanemate kui ka tuttavate-sõprade poolt.

"Kui kõik sõbrad lähevad ülikooli ja väga paljud kolivadki Tartusse, siis on kuidagi veider tunne, et mis mõttes mina siis ei pinguta oma tuleviku nimel," tunnistas värske gümnaasiumilõpetaja. "Öeldakse ikka, et kui sul kõrgharidust ei ole, siis elad kuskil põõsas," lisas ta.

Rebane plaanib siiski pagar-kondiitriks õppima minna. "Armastus käib kõhu kaudu," kommenteeris ta oma eriala valikut. "Ma tegelikult arvan, et kui piisavalt tahta, saab hakkama küll," lausus ta.

Siiski ei mata Rebane maha ka võimalust kunagi ülikooli minna. "Loodetavasti ei lähe kõrgharidus tasuliseks – siis on eriti tore sinna minna kunagi hiljem," ütles ta.