Võite kergemat sorti mürki võtta, et selliseid kaadreid nagu Jaan Tootseni dokumentaalfilmis "Kikilipsuga mässaja" pole te varem Kadrioru lossist näinud. Kuigi filmikriitikud alles vaidlevad, kas tegemist on poliitilise dokumentaali või hoopis aasta parima komöödiaga, on kõrvalseisjate sõnul kindel, et nii paljastavat filmi pole ühestki riigijuhist vähemasti Eestis varem nähtud.

"See ei ole nagu päris see film, mida võib-olla arvatakse, et räägitakse, kuidas president teeb ainult kõnesid, läheb jälle ühelt ürituselt teisele, selline tuim, vaid see pigem näitabki tema tavalist elu. Et ta on ka inimene," leidis endine käsundusohvitser Sven Liister. Ilvese endine pressinõunik Toomas Sildam leidis samuti, et film paneb Ilvese inimlikku konteksti.

Tootseni film keskendub Ilvese kahele viimasele ametiaastale. "Ta on ise ka kusagil öelnud, et see oli tema elus üks raskemaid perioode," ütles režissöör Jaan Tootsen.

Vana hipi Kadriorus

49-aastane Jaan Tootsen on lõpetanud Tallinna Pedagoogikaülikoolis raadiorežii eriala, vedanud ligemale 25 aastat populaarset kuulde-saatesarja "Ööülikool" ja kasvatab kodus nelja last. Selle kõrvalt on ta vändanud mitu täispikka dokumentaalfilmi nimekatest eesti kultuuritegelastest ja pälvinud laialdast tunnustust. 2011. aasta lõpus sai äsjane noore kultuuritegelase preemia laureaat endalegi ootamatult kõne Kadrioru lossist.

"Mul oli veel vana Nokia telefon ja see oli mõned nädalad ennem kusagile kohvi tassi kukkunud, nii et ma ei kuulnud ka sellega eriti, aga sellest ma sain aru, et president helistab. Õnneks nii palju mul mõistust oli mul peas, et ma ütlesin, et ei-ei. Ta küsis, et kas ma tuleksin kultuurinõunikuks. Ütlesin kohe, et ma ei ole see õige inimene, et ma olen vana hipi. Selle peale Ilves ütles, et ära muretse, meil on siin lõbusaid inimesi küll," meenutas Tootsen.

Tootsen satub soliidsesse punti. Pika riigiteenistuja kogemusega nõunik Piret Arukaevu, staažikas ajakirjanik ja Ilvese pressišeff Toomas Sildam ja õhuväe taustaga käsundusohvitser Sven Liister on vaid mõned ligemale 80 inimesest, kes Eesti riigipead teenindavad. Boheemlasliku olemisega Tootsen eristub selgelt ülejäänud seltskonnast ja tagantjärele ei eitagi, et sisseelamine riigiametisse võttis omajagu aega. 

"See oli totaalselt unikaalne situatsioon. Ma ei tea, kas on palju seda, et ütleme näiteks Inglise kuningakotta oleks sattunud mingisugune punkar, kes hakkab jälgima kuningaelu," ütles Tootsen.

Kaitseväelasliku korraarmastusega käsundusohvitseri Liisteri jaoks oli olukord samuti kummaline. "Meile meeldib kord, kindlad reeglid ja kindlad asjad, eks ole. Siis tuli Jaan, kes oli natukene nagu lillelaps, kes ei teadnud mitte midagi sellisest kantseliitlikust asjast. Ta käiski siin maja peal ringi, alguses lihtsalt niimoodi õnnelik nägu peas," meenutas Liister.

"Eks ma panin ka algul ju ülikonna ja lipsu ette ja kõik. Siis üks presidendi välisnõunikest vaatas mind ja ütles: "Kuule, Jaan, sa võid selle ülikonna ju selga panna ja lipsu ka ette, aga me näeme kilomeetri kauguselt, et sa oled ikkagi vana hipi, et siin ei ole midagi teha"," rääkis Tootsen.

Jaan kähku masinatele

Tootsen rõhutab intervjuus korduvalt, et Kadrioru lossis tööle asudes polnud tal mingisugust tagamõtet Ilvesest filmi teha. Otsustavaks sai Ameerika Ühendriikide presidendi Barack Obama visiit 2014. aastal, kus Obama delegatsiooni kuulus dokumentaalfilmimeeskond. Siim Raiel, toonane presidendi kantselei direktor, on esimene kes hääldab välja idee, et ka Ilvese ametiaega tuleks samamoodi jäädvustada.

Nõuniku abi Piret Arukaevu sõnul kohe ideega kaasa ei mindud. "See tundus võimatu ettevõtmine. Et kuidas kõike seda, mis siin toimub, kogu aeg kaamera nähes teha. Ja läks ikka minu meelest tükk aega, enne kui Jaan presidendi nõusse sai," ütles Arukaevu.

"Ühtäkki ta hakkas kaasas käima üritustel, kõigil, mitte ainult neil, kus kultuurinõunik peaks olema. Aga ta ei käinud ju üksi. Tal oli meeskond kaasas: helimees, valgustaja ja nii edasi. Põhimõtteliselt nagu liigliha oli meil kogu aeg kaasas. "Jaan jäi jälle maha." või noh "Jaan Jaan kähku masinatele". Jaan-Jaan, kähku masinatele lähme juba," meenutas Liister.

Toomas Hendrik Ilvesel oli keskeltläbi aastas 120 esinemist Eestis ja 25 välisvisiiti. Lisaks lugematu hulk nõupidamisi ja koosolekuid, mida Tootsen talletab nagu jaksab. Ta on muuhulgas juures, kui Ilves kirjutab oma kõnesid, paneb pidu, muljetab järgmisel päeval hommikumantlis, külastab endist kooli New Jerseys ja paneb oponendid paika rahvusvahelisel sümpoosiumil Zürichis

.Režissööri sõnul on president Ilves tohutult mänguline. "Ta on ka lähiringis ja väiksemas seltskonnas hästi sädelev, rääkimata sellest, mis toimub välismaal. Ma ei tea, kas... See tõesti ilmselt on nii, et ükski prohvet pole kuulus omal maal. See, kuidas teda võetakse vastu mõnes ülikoolis kõnede ajal, kui tohutute ovatsioonide saatel, ta on midagi hästi erilist," rääkis Tootsen.

Ühe käega välispoliitikat, teisega magamiskotti

Kas rohkem tänu oma ametipostile Kadrioru lossis või Ilveselt ajapikku väljateenitud usaldusele, pääseb Tootsen presidendile üllatavalt lähedale ja salvestab hetki ja olukordi, kuhu enamasti kaameraid ei lubata. Teinekord tuli aga heade kaadrite nimel sõna otseses mõttes uksest või aknast sisse murda.

Sildam tõdes kurbusega, et paar korda tuli Tootsen ka ruumist välja visata. "Väga kurb öelda, aga jah. Kui olid mingid välis- või julgeolekupoliitilised arutelud, aga ka siis, kui olid mingid sisepoliitilised arutelud. Mõtlesime, et film tuleb välja, need inimesed on kõik elus, keda see puudutab ja las ta jääb siis sinna," rääkis Sildam.

Karismaatiline ja kohati äkilise stiiliga Ilves mõjub filmis mitte nagu väikse Ida-Euroopa riigi president vaid rokkstaar, kes purjetab protokollide ja ettekirjutatud reeglite maailmas kergelt ja isegi mänguliselt.

"Ukraina kriis oli ju Krimmis tol hetkel juba alanud ja kõik need pagulaskriisid, mis selle eel olid. Ühelt poolt ongi see, et sa tegeled nagu üliolulise välispoliitikaga ja siis otsid teise käega matkale minema tütre magamiskotti. Siis pead sa kohe jooksma kohtumisele USA kaitseministriga. Minu jaoks oli see huvitav, kuidas ma näen, kuidas see era ja avalik on põimunud ühes inimeses," rääkis Tootsen.

"Ta teeb kõige mustemat huumorit, mida ta üldse võiks teha noh, kõige suurema vastandina iseendale. Kui sa ei tunne seda inimest, siis sa mõtled, et mis asi see nüüd on, aga see on paroodia. Tegelikult ma isegi mõnes mõttes hirmuga olen mõelnud teatud stseenidele, et kui need nagu kontekstist välja kiskuda, siis see võib palju pahandust tekitada, kui sa ei tea. Noh, kui Ilves, ma ei tea, parodeerib näiteks Hitlerit," sõnas režissöör.

Lahutus

Üks asi on ametiga kaasnev surve, aga 2015. aasta kevadel toimub ootamatu pööre ka presidendi isiklikus elus. Suhte jahenemine, mis avalikkuse jaoks sai alguse saatuslikust suudlusest ühel Tallinna kesklinna kohvikuterrassil, viis Eesti esipaari abielu lahutuseni, mida meedia ohtralt kajastas. Tootsen on kaameraga samal ajal piltlikult teisel pool rindejoont ja jälgib, kuidas asja esialgu eitatakse ja kuidas toimuvad kriisikoosolekud. 

"Nüüd värske pilguga ise seda filmi vaadates ma imestan, kuidas mul oli jultumust üldse sellist asja filmida sel hetkel," ütles Tootsen.

Kui 2016 sügisel ei suutnud valimiskogu uut presidenti ära otsustada ja esimest korda Eesti ajaloos liikus protsess uuele ringile riigikogusse, on kaks ametiaega ja kümme aastat presidendi kohuseid täitnud Ilves, kas päriselt või mängult löödud.

"Ma arvan, et ta oli väsinud. Kogu aeg rambivalguses olla, iga päev kindla päevakava järgi tihedalt kohtumisi, mida oligi väga palju. Ma arvan, et kui oleks olnud võimalus veel üheks ametiajaks, siis ta kindlasti ei oleks seda soovinud," rääkis nõuniku abi Arukaevu.

2016. aasta sügisel annab Ilves ameti üle president Kersti Kaljulaidile ning ühtlasi lõpeb Tootseni töö kultuurinõunikuna. Kulub ligemale kaheksa aastat ja Tootseni sõnul hulganisti närvirakke, kuni läinud aasta hilissügisel näeb film ilmavalgust ühel kitsamale ringile korraldatud eriseansil, kus on kohal ka filmi peategelane ise.

"Selle filmi vaatamine võis olla talle päris suur katsumus. Aga tema auks tuleb öelda, et ta mitte ühtegi kohta ei lasknud siin tsenseerida. Tal ei olnud mingisuguseid etteheiteid, ta kuidagi leppis sellega," rääkis Tootsen.