Jüri Pihel tõdes "Vikerhommikus", et talle "Pilvede all. Neljas õde" meeldis. "Ma läksin sinna üsna segaste ootustega või isegi ootusteta, ja selle taustal oli mul väga palju mõtlemisainet," ütles ta ja kinnitas, et ta mõtles terve filmi aja, et mis asi see siis on. "Ta on üks nendest ägedast asjadest, mille kohta öeldakse, et maailma ei pea mingi žanri- ja vormipiiridesse mahtuma, mõned asjad lihtsalt on sellised, nagu nad on, ning neid tuleb sellisena aktsepteerida," nentis Pihel ja tõi välja, et omasuguse nähtusena teeb film vägevat tööd.

"Peab ütlema, et seitse aastat tagasi, kui see sari pihta hakkas, siis mul oli küllaltki keeruline aru saada, mida inimesed seal vaatavad," sõnas televisiooniekspert ja lisas, et seal on sündmuseid võib-olla vähe, aga tema sõnul rahvas saalis õhkas, plaksutas ja naeris. "Oma aeglase kulgemise juures oli sarja sihtrühma jaoks ilmselt sisemisi käänakuid ikkagi piisavalt."

"Ma usun, et televisioon on üks hästi lihtne asi, kõik, kes üritavad televisioonile omistada edasiviivaid ja maailmamuutmaid omadusi, siis neid juhtub ka, aga harva," rõhutas ta, leides, et väga edukad ja suurtele rahvahulkadele korda minevad asjad on sageli lihtsad. "Nii lihtsad, et mõni arvab ehk isegi, et need on primitiivselt lihtsad, ning selles on kindlasti ka oma saladus."

Piheli sõnul vaadatakse televisiooni muude asjade kõrvalt. "Kui sa lähed kinosaali, siis seal on ekraan sinu pärast ja sina ekraani päralt, saal on pime ja kõik inimesed hingavad sinuga samas rütmis," selgitas ta ja tõi välja, et telesaate ajal teeb pliit prõks-prõks, keegi on ukse taga ja lapsed kisavad teises toas. "Sa vaatad teda, jagades tähelepanu mitme asja vahel, see on ka põhjus, mis annab telesarjale aegluse ja pikaldase jutustuse andeks."

"Ega inimene võib-olla ei ootagi, et seal peaks koguaeg midagi juhtuma, lihtsalt tore on nende inimestega kokku saada, keda sa oled õhtust-õhtusse näinud ja kelle elu sa oled saanud aastaid kaasa elada," sõnas Pihel ja lisas, et kui seal midagigi juhtub, siis see jääb ikka vaatajale meelde. "Polegi rohkem vaja, see on üsna žanrispetsiifiline küsimus ning seda aeglust inimene ootabki."

"Seep on see, mis algab ja ei lõpe mitte kunagi," selgitas ta, arvates, et "Pilvede all. Neljas õde" on kassa mõttes väga edukas ja ka sarjafännid ei pea pettuma. "Ma küll ei tea, kas "Pilvede all. Neljas õde" on žanripuhas film, see on iseasi, aga see on võimalus sarja tegelasi näha teises kontekstis."

Eesti seriaalmaastik saab Jüri Piheli sõnul liikuda selles suunas, et tehakse sarju, mis on head ja kvaliteetsed nii teostuse kui loojutustuse mõttes, aga mitte mõeldud kitsale sihtrühmale. "Mina küll tervitan, et meil on palju huvitavaid mõtteid, aga ma ei näe, et need spetsiifilised sarjad oleksid väga kõrgelt lennanud."