Elisabet Reinsalu ütles, et "Pilvede all. Neljas õde" on üks hästi õnnestunud draama. "Seal on hästi kirjutatud stsenaarium, väga ilus muusika, imeilusaid Eesti väikelinnakaadreid, päikest, vihma, natukene intriigi, põnev ja isegi pisaraid, ma mõtlen siis saalisistujate poolt," kinnitas ta ja tõdes, et kui ikka kinosaal läheb pimedaks ja ekraan läheb valgeks, siis mingi lummutis tekib. "Sa lähed nii kaasa, et isegi mina olin liigutatud mõnes kohas, eelkõige selle pärast, et mul oli hea meel kolleegide soorituse pärast."

"Mingis mõttes oli väga hea mugav sukelduda sellesse, me olime seitse aastat ühte asja harjutanud ja ei pidanud kuju loomisega nullist pihta hakkama," tõdes ta ja lisas, et tüdimust tal ei ole. "Kui oleks kehvem lookirjutaja ja kehvem meeskond, siis oleks võib-olla see tüdimus tekkinud, aga ütleme üks-kaks hooaega rolli mängida on lihtne, aga katsu sa 15 aastat seda üleval hoida."

"Eks ma seal sarjas ja filmis olen kodune nõid, ta on hea vürtsikas karakter, kes hoiab kätt elu pulsil ning särtsub ja paugub, kui vaja," kinnitas Reinsalu ja nentis, et rollid õpetavad sind elama. "Kui oled kõvem tegija, siis muidugi tood elust rolli ka midagi kaasa."