Paljudele märkamatult on pealinna magalarajoonide seintele, ligipääsmatuna tunduvatele katusealustele ja korstnatele ilmunud grafitid, mida ümbritseb salapära ja isegi müstika.

Üks asi on, et teoste autor näeb ilmselgelt vaeva, et jääda anonüümseks. Teisalt külvab segadust neljatäheline sõnakombinatsioon "CTAH" ise – kas tegemist on mingi lühendiga või on tekst hoopis kirillitsas ja tähistab Stanislavi hüüdnime. Tallinna polütehnikumi õppejõud Stanislav Huttuneni hakkasid mõnda aega tagasi paljud teoste autoriks pidama ning seetõttu hakkas ta asja ka lähemalt uurima ja teoseid üles pildistama.

"Paljud kutsuvad mind Staniks, ja paljud mu tuttavad, kes on näinud grafitit CTAH, on minult küsinud, kas see on minu tehtud. Algul lootsin, et see on mõni minu kirglik fänn, aga mingil hetkel hakkasin märkama, et neid grafiteid on väga palju, need on levinud üle linna nagu ämblikuvõrk, ja ma hakkasin neid koguma. Sain kokku 50–60 fotot," rääkis Huttunen.

Kuuldavasti on CTAH-grafitite kontsentratsioon kõige suurem Põhja-Tallinnas. "Olen kindel, et see inimene elab Põhja-Tallinnas. Võin eksida, aga Põhja-Tallinnas on tema loomingut nii palju, seepärast ütleb minu loogika nii," lisas Huttunen.

Kes ikkagi selle grafiti taga seisab, ei küsi ainult Stanislav Huttunen. Viimasel ajal on teema sotsiaalmeedias korduvalt esile kerkinud ja vaidlusi tekitanud: kas CTAH on eesti või vene keeles, ja kui vene keeles, kas seda ei peaks lugema tagurpidi: nats? Seega ei oleks enam tegemist kunsti vaid provokatsiooniga. Levib ka kolmas versioon, et grafiti tagas on hoopis samanimeline Ukraina kunstirühmitus.

Nimemäng

Et asjas selgust saada, peame nõu mitme oma ala asjatundja ja eksperdiga. Õppejõud ja tänavakunstiprojekti Sodacats kaasasutaja Andrei Kedrin on üks neist, kes arvab, et CTAN on tõenäoliselt kellegi kunstnikunimi ehk tegemist on tänavakeeli tag'imisega.

"Eestis see saladus pole, et noh, kindlasti keegi teab, kes ta on, ja ma olen üsna kindel, et talle meeldib meie tähelepanu ka. See on väga oluline tema jaoks. /.../ Meil on grafiti, tänavakunst ja avalik kunst. Vahe ongi selles, et grafiti peamine eesmärk on oma nime kirjutamine – tag," rääkis Kedrin.

"Kui see on väga populaarne koht ja hästi nähtav, siis see on ka suur pluss, sest ta ei tee seda ainult sellepärast, et ta tahab seda kuskile teha. See eksponeerimine on väga oluline moment siin, see on nagu tema illegaalne näitus ja tema nagu uhkus, et ta tegi seda niimoodi ja just seal," lisas Kedrin.

Tänavakunstnik Sirla hinnangul CTAH-id teiste grafitide seast liialt silma ei paista. "See on maitse küsimus, et kellele see mida pakub, aga minu arvates see väga kuidagi ei paista teiste grafitide seast silma. /.../ Grafiti ja tag'imine on nagu mäng linnaruumis. Nendel, kes ise sellest mängust osa ei võta, ongi seda raskem mõista ja see ei olegi väga mõeldud väljapoole jääva publikuga suhtlema," rääkis Sirla.

"Eesmärk on oma nime levitamine ja selles mõttes on need reeglid lihtsad – kelle nime on linnas kõige rohkem, see on selle linna kuningas või võitja. See on eesmärk," lisas ta.

Karistatav loome

Oluline on märkida, et tegemist pole siiski pelgalt kunstiloome, vaid karistatava teoga. Politsei alustas 2024. aastal 51 menetlust ning sel aastal on alustatud 16, sealhulgas ka ühe CTAN-i Tallinna piiril Pärnu maanteel asuva infotabloo osas. Lisaks kulutab ainuüksi Tallinna iga aasta linna tagidest puhastamisele ligi 30 000 eurot. See grafitimeistreid aga ei peata. Näiteks on tema autogramm ka linnahallil, mille tegemiseks kulus arvatavasti mitu päeva.

Tallinna munitsipaalpolitseil on käed-jalad tööd täis, sest sisuliselt vähemalt korra nädalas saavad nad teate mõnest uuest teosest. Kesklinna peainspektor Jaanus Kivi ja tema kolleegid on nii mõnegi aerosoolikunstniku teolt tabanud ja vastutusele võtnud, aga suures plaanis on see võitlus tuuleveskitega.

"Ega graffiti tegijad ei ole rumalad, teevad õhtul pimeduses, kohtades, kuhu kaamerad ei ulatu. Tean, et neil on ka mingisugune oma valve kaasas, kes jälgib ümbrust, et kuskilt keegi ei tuleks," rääkis Kivi, kes on munitsipaalpolitseis töötanud juba 15 aastat ning näinud selle aja jooksul mitmeid tänavakunstnike koolkondi ja generatsioone.

"Saan aru, et siin neli–viis aastat tagasi oldi tegelased nagu Grek ja DJ Tiine Rott. Pärast Eesti Ekspressi lugu need tegelased kadusid ära, pole nagu nende tag'e linnas peale seda kohanud. Aga nüüd on tekkinud Kid 1 ja ja veel mõned, ega loodus tühja kohta ei salli," lisas Kivi.

Pseudonüüm DJ Tiine Rott tuleb erinevate ekspertide ja asjaosalistega rääkides korduvalt jutuks, sest teatud mõttes on ta CTAN-iga sarnane. Needki lihtsad grafitid katsid kõike alates Tallinna vanadest puumajadest kuni Rakvere müürideni välja. Kuniks Eesti Ekspress huligaanile jälile sai ja selgus, et teoste taga olid noorukid, kellest üks oli tõesti DJ ja teine tema alaealine sõber, kes aitas algajat muusikut tänavaseintel promoda.

"Grafiti tegemine nõuab palju pühendumust. Selle jaoks peab väga palju veetma unetud öid tänavatel ja mitte ainult joonistades, vaid ka planeerides. Kogu aeg tiksub kuklas, et kuhu jälle nüüd saaks joonistada. See on pigem elustiil kui lihtsalt hobi," selgitas Sirla.

Tabamatu CTAH

Püüame nädalaid CTAH-i jälgi, kuid müürist läbi ei murra. Infokildudest kokku pandud CTAH-i portree oleks aga selline: ta on venekeelne, küllalt noor, et kõõluda korstnatel ja reklaamtahvlitel, kuid mitte teismeline. Mõnedel andmetel on ta jõukast perest. Seega on tal loominguks aega ja vahendeid. Ta elab Põhja-Tallinnas.

Üks asi on kunstniku isik. CTAH-i teoste fotosid koguvale Stanislavile on tähtis teada, millise mõtte kunstnik sellesse paneb. "Jah, minu meelest oleks see nagu õhku tulistamine. Selles mõttes, et milleks teha nii palju pingutusi, kui selles pole mingit sügavust," küsis Huttunen.