Heleri meenutas, et tema esimene kokkupuude Ameerikaga oli 2009. aastal, kui veetis terve suve Hawaiil. "Kohtusin seal ühe toreda poisi Kyle'iga, kellega veetsime suve koos. Pärast seda läksin tagasi Eestisse. Olime pärast seda aasta kaugsuhtes," meenutas Heleri "Vikerhommikus", kuidas kõik tema jaoks algas.

Esialgu ei saanud Heleri Ameerika viisat ja Kyle kolis hoopis Madridi, kus koos aasta aega elati. "Õpetasime inglise keelt, reisisime ja pärast seda aastat kolisime Ameerikasse tagasi", kirjeldas ta. Ameerikas läks Kyle ülikooli produtsendiks õppima. "Pärast seda suundusime LA-sse ja siin oleme olnud viis aastat," võttis Heleri teekonna kokku.

Praegu töötavad nii Kyle kui ka Heleri filmimaailmas. "Kyle on juba produtsent, tema juba teeb filme usinasti ja mina õpin seda tööd veel. Alustasin võtteplatsil assistendina ja liikusin edasi kontoriassistendiks ja sealt edasi koordinaatoriks filmide juures. Järgmine kuu lähengi teen oma esimese filmi New Yorgis produtsendina," ütles Heleri ja lisas, et esimese filmini jõudmine võttis aega kolm aastat. New Yorgis filmitakse romantilist komöödiat. "Eeltöö hakkab mais ja juuni, juuli on filmimiseks," selgitas naine.

Heleri tõdes, et teekond filmimaailma pole olnud lihtne. "Kindlasti lihtsam, kui sa ülikoolis käid, aga ei ole ka väga tähtis, et ülikooliharidus oleks. Pigem on see, kui sa õpid ja kõvasti tööd teed, siis on kindlasti võimalik. Väga tähtis on siin see, et inimestega tuttavaks saada ja neid suhteid ka hoida," avaldas naine. Õigete inimeste kohtamiseks on Heleri viie aasta jooksul töötanud paljudes kohtades ja üritustel käinud.

Vabatahtlike produtsentide ühenduse liikmena on Heleri aidanud korraldada erinevaid üritusi, konverentse ja filmide esilinastusi. Naine tõdes, et taolistel üritustel, aga ka toidupoes ja matkaradadel on ta kohanud maailmakuulsaid näitlejaid. "Kõige toredamad on Jon Voight, kellega mu elukaaslane koos töötab. Temaga on õhtuti teed juues käsikirja harjutatud. Ja Jamie Kennedy, kunagine komöödianäitleja, temaga on kuus tundi komöödiaklubis aega veedetud. Ikka neid kokkupuuteid on," kinnitas ta.

Oscarivõitja Jon Voight on Heleri sõnul tore ja muhe mees. "Hästi-hästi sõbralik, kõigiga tahab juttu rääkida. Enamus inimesi, kellega ma olen kohtunud, on väga-väga toredad, väga harva on sellised, kes ei taha väga suhelda," ütles Heleri.

Ta meenutas, et Ben Stilleriga kohtudes võttis aega, et maailmakuulus staar võttis alati aega, et tere öelda, jutustada ja nägemist öelda. "Hästi-hästi meeldiv," kirjeldas ta.

Heleri rääkis, et filmimaailma glamuur on kõigest jäämäe tipp, millega inimesed teleri vahendusel harjunud on. Tegelikkuses tuleb näha palju vaeva ning veeta tööl pikki tunde. "Esimese tööga alustasin ma ekstrana, kes on taustainimene, keda sa filmides või teleseriaalides näed. Kes istuvad kohvikus või restoranis või jooksevad kusagil - inimesed, kes ei räägi. Ma mäletan, et on hästi pikad tööpäevad, ootad, siis filmitakse," kirjeldas Heleri oma filmikarjääri algust. Samas andis see võimaluse kohtuda inimestega ja näha filmimaailma telgitaguseid.

Pärast seda alustas Heleri tööd võtteplatsi assistendina või nagu ta ise ütleb, jooksupoisina. "Mida iganes vaja teha on, jooksed ja teed. Seda on ka vaja mingil määral kogeda, et sa hindaksid inimesi, kes sinu jaoks nii palju ära teevad. Kontoris assistendina õppisin paberimajanduse selgeks," ütles Heleri.

Ta lisas, et Hollywoodis töötatud aja jooksul üritatakse üha enam mitmekülgseid meeskonnaliikmeid ning naisnäitlejaid filmidesse kaasata. "Kõigile antakse võrdsed võimalused. Kes on andekamad, see peaks olema tähtis, mitte see, kes on mees või naine või kellel on rohkem raha," rääkis naine.