"Ma olen väga kirjatundlik, väga-väga pedantne selles, mis kirjakeelt puudutab – kõikidel sõnumitel on punktid, isegi ühe sõna puhul, ka suured algustähed, kirjavahemärgid," rääkis aasta räppartist ning lisas, et tema meelest minnakse sageli just sõnumite kirjutamisel n-ö lati alt läbi, kasutatakse lühendeid ja kirjutatakse ilma kirjavahemärkideta.

"Kusjuures ma ei armasta üldse lühendeid, teinekord kasutan küll ingliskeelseid lühendeid, aga võib-olla peaksin ka neid elimineerima hakkama," lausus muusik.

Tom-Olaf Urb tunnistas, et kooli ajal ta õigekeelest suurt ei hoolinud, selle olulisus jõudis temani hiljem, kui ta hakkas reklaamiagentuuris leiba teenima: "Pidin reklaamtekste kirjutama ja aru saama, mis see üte ikkagi on. Kooli ajal ei huvitanud see mind nii väga, mind huvitasid mõtted. Olin väga vähe lugenud – ainult kohustuslikku kirjandust, kui sedagi. Spikerdanud tunnikontrollides, et läbi saada. Aga ühel hetkel hakkas mul tekkima huvi lingvistika vastu."

Urb leidis hiljuti oma luuletused aastast 2000 ning neid lugedes tundus talle, et tollal püüdis ta lihtsalt mõista, mis omavahel riimub, tähele panemata kirjavahemärke või algustähti, üleüldse hoolimata õigekirjast.

Noored räpparid võiksid äkilisemad olla

Räpistiiliga seostatakse sageli roppusi, kuid Tom-Olaf ei ole enda meelest oma tekstides väga vulgaarne olnud. Ka mitte mässumeelne. Küll aga ootab ta, et noored räpparid elaksid oma mässumeelsust tekstides rohkem välja:

"Olen juba viis aastat tagasi ühes laulus öelnud, et räpp on noorte meeste mäng. Kuid nooremad räpparid ei ole väga mässumeelsed, vähemalt läbi muusika mitte, aga kõiki ei saa ühte patta panna. On piltlikult öeldes väga kihvte "huligaane", kes teevad toorelt ja lihvimata. Ma arvan, et seal on see muusika veel kõige huvitavam. Tahan, et noored tuleksid ja teeksid ägedalt, ühiskonnakriitiliselt, sotsiopoliitiliselt, kasutaksid äkilisemat lingot."

Ta selgitas, et peab äkilisema all silmas vastupidist sellele, mida ta ise teeb.

Tom-Olaf nentis, et uusi artiste tuleb kiiresti juurde ja sama kiiresti paljud ka hääbuvad ning jätkavad ambitsioonikamad. "Mis töötab, on see, kui jääd selleks, kes sa oled. Mitte üritada vooluga kaasa minna seal, kus sind tegelikult vaja ei ole. Neid superstaarikesi küll rohkem vaja pole, kellele laule kirjutatakse."

Tom-Olaf soovitab räpparitel kindlasti oma tekstid ise kirjutada: "Las mõtlevad oma peaga, kirjutavad ise ja siis on nad täpselt need, mida suust välja ajavad ja see on ilus."

Puhkamisest ja lõhnadest

Tom-Olaf Urb ehk Reket pälvis aasta räppartisti tiitli albumiga "Palun puhka". Saatejuht Piret Kooli küsimusele, kuidas tal puhkamisega lood on, vastas mees, et sellega on tal paraku endiselt raskusi.

"See mingi kummaline utoopiline mõtlemine, et rohkem töö tegemist on parem. See on see, millest on mul endiselt väga keeruline loobuda. Ja see ei meeldi mulle, et ma arvan, et peaksin kogu aeg midagi tegema – see on ebaterve suhtumine. Äkki on nüüd käes aeg, mil Tom-Olaf on puhkuseks valmis," ilmutas ta lootust.

Lisaks muusikale on Tom-Olafi kireks lõhnad, mida ta aroomiküünaldesse jäädvustab. "Küünal on ideaalne laevuke, mille sisse aroom panna," sõnas ta ja rääkis, kuidas ta on jäädvustanud enda elu märgilised lõhnad. Nii on saanud purki lõhn, mis iseloomustab Ikaruse bussiga Lasnamäe Raadiku peatusse jõudes ninasõõrmeisse laskunud kuuma asfalti hõngu, aga ka Amalfi ranniku, Saaremaa või Ameerika ringreisiga seotud lõhnad.

"Need on mälestused, mis lõhnavad mingit konkreetset moodi. Ja nendega on seotud väga isiklikud lood."

Intervjuus oli veel juttu indiaanitelkidest, Wall Streetist, mõtete korrastamisest teraapia abil ning endasse suhtumise leebumisest ja distsipliini hädavajalikkusest.