Kõrgema Lavakunstikooli lõpetanud Märt Avandi on üks Eesti tuntuimaid ja mitmekülgseimaid lava- ning ekraaninägusid. Avandi on muu hulgas pälvinud nii Oskar Lutsu huumoripreemia, teatriliidu meespeaosatäitja auhinna kui ka Valgetähe IV klassi teenetemärgi. "Pealtnägijale" tunnistas ta, et maadles selle kõige kõrval viimased kümme aastat tõsise pahega.

Avandi sõnas, et on nüüdseks kolm kuud kokaiinist puhas olnud ning enam ta oma sõltuvusest rääkida ei häbene. "Sõltuvuse puhul me räägime ka tundest, mille nimi on häbi. Mul on olnud tohutult häbi. Mul on olnud kohutavalt piinlik selle pärast. Ja seetõttu ma olen seda kiivalt varjanud. Ja väga tulemuslikult," lausus ta.

Samuti on Avandi aastate jooksul rinda pistnud alkoholi- ja nikotiinisõltuvusega. "Kokaiinisõltuvust on natukene lihtsam varjata kui alkoholisõltuvust. Alkohol haiseb, see paneb sind kõikuma ja su keel on pehme," kirjeldas ta. "Kui sa ei ole kursis, millised on kokaiinijoobe tunnused, siis sa ei pruugi seda märgata," sõnas Avandi, lisades, et võib küll aru saada, et inimesega on midagi valesti. "Inimene on kas liiga jutukas, eufooriline või ülepaisutatud," ütles ta. Samuti võib Avandi sõnul muutuda kokaiinisõltlane antisotsiaalseks ja endassetõmbunuks liigse tarvitamise korral. "Sa ei suuda tegelikult kaasa mõelda, sest et su mõte on kramplik."

Kokaiiniga tutvus Avandi ühel erapeol aastal 2012 ja jäi enda sõnul kohe ainest sõltuvusse. "Ma ei süüdista neid inimesi, kes mulle seda tutvustasid. See ei ole nende probleem, see on minu probleem," lausus ta, kuid hoiatas, et temasugused, n-ö tugeva sõltuvusgeeniga inimesed võivad juba esimesest proovimisest kokaiinist sõltuvusse jääda. Näitleja lausus, et talle meeldis koheselt kokaiini tekitatud muretu ja eufooriline tunne.

Avandi oli nõus, et sõltuvus n-ö tühja koha pealt ei teki ning suure tõenäosusega tõukas teda sõltuvuse poole tahe liialt palju teha ning teha kohati isegi üleinimlikke pingutusi. Ta sõnas, et kõrvaltvaatajatele on jäänud mulje, et ta on väga edukas ja kõigega hästi hakkama saanud, ent sellel on olnud väga kõrge hind.

Näitleja tunnistas, et n-ö sõltuvusgeen oli ka tema isal ning koos abikaasa Liis-Katriniga on tulnud üle elada nii mõnigi perekondlik tragöödia. Samas ei taha ta tõmmata sirget seost nende faktide ja oma sõltuvuste vahel. Kui juba mõne aasta eest rääkis ta vaimse tervise saates "Selge pilt" oma depressioonist ja suhtest alkoholiga, siis kokaiini teema hoidis Avandi toona enda teada.

Topletelu oli seda hullem, et ühelt poolt avastas ta enda jaoks kestvusalad ja triatloni, teisalt läksid uimastikogused aina suuremaks. "Ma olin võimeline kolm-neli grammi kokaiini oma halvematel päevadel ära tõmbama. Mis on väga-väga suur kogus."

Avandi sõnul varjas ta oma sõltuvust abikaasa eest tulemuslikult ning tarvitas mõjuainet üldiselt üksi olles. "Kui ma Tallinnas käisin, siis tegelikult oli väga vähe kordi, peaaegu mitte ühtegi korda, kui ma kokaiini ei teinud," sõnas ta. "Liisu kodus muidugi vaatas küll, et mu käitumine on natukene veider. Aga ta pani selle väsimuse arvele."

Näitleja rääkis oma sõltuvusest ka pojale Hermanile. "Herman on tark mees. Ja tänapäeva noored teavad sellest maailmast kaugelt rohkem, kui meie omal ajal teadsime," kirjeldas ta. "Seega Hermann võttis seda tegelikult suhteliselt rahulikult vastu. Alguses oli ta loomulikult ehmunud ja väga pettunud oma isas ning seda loomulikult põhjusega."

Avandi tõdes ka, et läks sõltuvusest vabanemiseks hüpnoteraapiasse. "Ma käisin võõrutusravil, mille nimi on hüpnoteraapia. Ma olin selle suhtes skeptiline, aga ma läksin sinna ja see toimis uskumatult hästi," ütles ta. Avandi lisas, et usub esimest korda kümne aasta jooksul, et suudab seekord kaineks jääda. "Ma usun siiralt, et see jääb püsima."

"Pahatihti on ikkagi niimoodi. Et enne abi ei otsita, kui märgid on väga juba jõulised. Ja hirm on suur," nentis Avandi. "Ma tahaks südamele panna, et väljapääs on tegelikult olemas. See on olemas," rääkis ta, tuues näiteks programmi Sütik ja anonüümsete narkomaanide grupi.

Avandi sõnas, et ta võimaliku määritud maine pärast ei karda ning ta tunneb end hästi, et sai oma loo ära rääkida. "Ma ei võta suud täis, et ma olen nüüd sõltuvusest vaba. See kannab mind terve elu," sõnas näitleja lõpetuseks, viidates sellele, et sõltuvusega jääb ta võitlema kogu elu vältel.