Ekspositsiooni on kaasatud Tallinna Moemaja rõivamudeleid nii Eesti Rahva Muuseumi (ERM) kui ka Eesti Ajaloomuuseumi kogudest ja kunstnike vastvalminud rõivakomplekte. Vana ja uut liitma on valitud rahvuslik käsitluslaad, mis ühendab selle põlvkonna kunstnike loomingut nii moemaja aegadel kui ka hilisemas vabaloomingus. Väljapanekut täiendavad moekunstnike isiklikud meenutused ja tööjoonised moemaja päevilt.

Tallinna Moemajas valmistati kaks korda aastas rahvuslik kollektsioon, mis oli alati väärikas väljakutse peakunstniku poolt välja valitud kunstnikele. Juhtnööre ei antud, teema käsitlemiseks jäi autorile loominguline vabadus.

Tallinna Moemaja keskendus näidismudelite tootmisele ega tegelenud massitiraažidega.

Tänaseks on säilinud vähe selleaegseid rõivamudeleid. ERM ja ajaloomuuseum on kogunud peamiselt rahvuslike stilisatsioonide baasil loodud rõivaid, mis koostaja sõnul kinnitavad humoorikalt näituse ajalooliseks olemuseks "sisult sotsialistliku, vormilt rahvusliku stiili", mis nüüdseks on muutunud "lihtsalt rahvuslikuks stiiliks".

Osalevad kunstnikud ei ole oma loomingus kitsalt rahvuslikule temaatikale keskendunud, rahvuslik teema sobib Anu Hindi sõnul kõige paremini piduliku rõivastuse juurde. Oma ateljeedes tegutsevad moekunstnikud pöörduvad selle teema poole tavaliselt enne vabariigi aastapäeva või vahel ka pruutkleitide tellimuste puhul. Näitusel joonistub muu hulgas välja 1980. aastatele omane laiaõlgne ja maskuliinne laad rahvuslikus vormistuses ning selle kõrval tõusevad esile kunstnike nüüdisaegsed rahvusliku stiili tõlgendused.

Muuseumi esimesel korruse publikualal on näituse ajal võimalik vaadata valikut Tallinna Moemaja moedemonstratsioonidest ning tutvuda ajakirja Siluett numbritega.

Näituse idee autor ja korraldaja: Anu Hint

Osalevad kunstnikud: Anu Hint, Anu Stranberg, Heli Kohk, Hilja Tüür, Ivo Nikkolo, Kai Saar, Krista Kajandu, Katrin Kasesalu, Liivi Raid, Saima Krik, Tiiu Akberg, Zoja Järg

Näitus jääb avatuks 10. septembrini.

Tallinna Moemaja tegutses 1957. aastast, kujundades enam kui kolme aastakümne jooksul oluliselt mitte üksnes Eesti, vaid ka Nõukogude Liidu naiste maitset ja elustiili. Moemaja keskendus näidiskollektsioonide tootmisele, mida esitleti moedemonstratsioonidel ja moemaja suure tiraažiga ilmunud ajakirjas Siluett (1958–1992). Hinnatud olid ajakirja lõikelehed, mis võimaldasid defitsiidi ajastul kõigil soovijatel ise moekaid rõivaid valmistada. Moemajas töötasid kunstnikena paljud Eesti Riikliku Kunstiinstituudi moeosakonna lõpetajad. Taasiseseisvumisega seotud ümberkorraldused viisid ettevõtte erastamiseni 1995. aastal, mil jätkati juba hoopis uutel eraettevõtluse põhimõtetel.