Anu Kaal: Öökuninganna roll oli mulle tundmatusse vette viskamine

Lauljanna Anu Kaal vaatas tagasi 33 aasta pikkusele lavateele Estonia teatris ja tõdes, et ta on saanud mängida palju unistuste rolle. Siiski on olnud ka hetki, mil ta on pidanud tegema rolle pikema ettevalmistuseta.
"Ma olen olnud siin estoonlane 33 aastat. Ma tulin siia 1963. aastal, vahetult pärast seda, kui olin lõpetanud Tallinna Muusikakooli," rääkis Anu Kaal Klassikaraadio saates "Delta".
Alustas koorilauljana
"Sel ajal oli veel selline komme, et inimesi saadeti või suunati tööle. Mul oli selline hea võimalus, et pakuti kaht varianti lausa: kas suunamist konservatooriumisse või siia, Estonia teatrikoori. Ma võtsin selle pakkumise, seda enam, et kohe ütles mulle kaadrite inspektor, et me ei tee Teile mingeid takistusi edasiõppimiseks," meenutas Anu Kaal.
"Esimesed neli aastat olin ma ooperikooris. Viiendal kursusel sain ma solistikoha. Sain ka esimese soprani rühma, palgaga 80 rubla kuus, mis oli selle aja kohta ikka täitsa kena palk. Sealt hakkas asi tasapisi edasi minema," rääkis Kaal.
Kui Neeme Järvi tõi välja Mozarti "Võluflöödi", sai Anu Kaal olla esimene poiss kooris. Sealt edasi kandus tema lavaellu teisigi väiksemaid osatäitmisi.
Oma diplomitööd meenutas Kaal soojusega. "Ma ei usu, et üks noor laulja võiks midagi rohkemat üldse unistada. See oli Gilda osa Verdi ooperis "Rigoletto". Partneriteks olid Georg Ots, Tiit Kuusik, Hendrik Krumm, Mati Palm ja Urve Tauts," meenutas Kaal.
"Mul juhtus nii, et kõik need partnerid suhtusid minusse imehästi. Georg Otsa vahetus, lihtsus, heasoovlikkus soovisid end maksimaalselt kokku võtma," rääkis Kaal.
Ootamatu Öökuninganna
Öökuningannat peab Anu Kaal šokielamuseks. "Ma olin kolmanda kursuse tudeng, kui haigestus Paula Padrik ja oli vaja teha kiiresti "Võluflöödis" öökuninganna rolli. See oli küll selline vetteviskamine. Arvestades seda, et kui sa oled noor ja sul ei ole mingit hirmu, siis ma ei osanud midagi karta. Siis ei olnud ükski noot kõrge ega miski raske. kuidas ma selle ära tegin, selle kohta ma praegu küll enam hinnangut anda ei julge," ütles Kaal.
"Hääle järgi olen ma olnud ikka lüüriline sopran, koloratuurse kallakuga. koloratuuriks ma ennast ei nimeta ja ma seda ei ole ka kunagi olnud," rääkis Anu Kaal ja lisas, et ta on aastakümnete jooksul saanud läbi teha oma häälerühma unistusterollid.
Praegustele estoonlastele soovib Anu Kaal tuult tiibadesse ja loodab, et neil ikka hästi läheks.
Toimetaja: Silver Kuusik







