"Me ikkagi ei ole jõudnud igale poole, näiteks raskesti ligipääsetavatesse mägedesse, aga teisalt on meil kasutusel uued meetodid, näiteks DNA ja paljud liigid on seisnud muuseumi riiulitel mitukümmend aastat, enne kui on avastatud, et tegu on uue liigiga," ütles Eesti Loodusmuuseumi bioloog Lennart Lennuk, kuidas on võimalik uusi looma- ja taimeliike leida.

Lennuki sõnul on põhjus, miks uusi liike otsida, selles suures süsteemis, milles me kõik elame. "See on nagu pusle kokkupanemine, mis teadlaste käte all aina terviklikumaks muutub. Mida paremini me seda pilti näeme, seda paremini oskame ka ise siin maailmas eksisteerida ja aru saada, kes meid toetab, sest igal liigil on suures süsteemis oma roll," lisas Lennuk.

"Vampiirsiil esmapilgul siili ei meenuta, aga ta kuulub siillaste alla, kuigi okkaid neil pole. Tal on suus okkataolised hambad, mis on hästi pikad ja teravad. Vietnamist see loom leiti," täpsustas Lennuk.

Vampiirsiili liigiga juhtus nii, et 1961. aastal koguti see loomaliik ära, viidi ühte suurde USA muuseumisse, kus ta aastaid riiulis seisis, kuni ühed uurijad võtsid ette sellesama rühma ja hakkasid nende DNA-d väga peenelt uurima. "Ja tuligi välja uus liik, õnneks ei ole see liik väljasurnud, vaid tegutseb praegugi looduses," lisas Lennuk.

"Piraatämbliku nimi on tinglikult eesti keelde toodud, ametlikku nime tal eesti keeles veel ei ole. Eesti keeles kutsutakse neid õgilämblikeks, mis tähendab, et nad tõesti tegelevad piraatlusega. Nad ise ei oska võrku kududa ja pigem nopivad teiste ämblike võrgust saaki. Teinekord on nad isegi nii jultunud, et söövad ka teise ämbliku ära," kirjeldas Lennuk.

Hammastega konni leiti eelmisel aastal samuti kaks liiki juurde. "Nüüd on neid maailmast kokku teada umbes 20. Hammastega konn on mõnes mõttes eriline, sellel rühmal kasvavad hambad välja ülalõuast ja miks nad neid kasutavad, siis ilmselt selleks, et liik suhu toimetada," selgitas Lennuk. "Uued liigid leiti tänu sellele, et nad nägid natuke teistsugused välja. Üks liik leiti suisa populaarse matkaraja kõrvalt."

2024. aastal leiti ka geene varastav taim ning kalalõhnaline seen. "Eestis on see seen täiesti olemas. Seenevana Jan Westerhoff, keda tänaseks kahjuks enam ei ole, korjas Hiiumaalt 2008. aastal selle seene ja eelmisel aastal ilmus artikkel, kus seen oli määratud maailmale täiesti uueks liigiks, nii et ka Eestist on uusi liike võimalik leida," ütles Lennuk.