Rohelend sõnas, et ilmselt pole olemas krimkat, mida ta poleks näinud. Otto Mülleri tegelaskuju puhul lähtus ta aga enda isast. "Ta on seda tüüpi vanakooli mees ka, kes uskus, et tema teab, mis on õige, kõikidel teistel oli vale. Päris rusuv oli sellise õiguse kepi all kasvada," rääkis Rohelend.

Rohelend oli Jaan Rekkori rollisooritusega Otto Müllerina väga rahul. "Jaan on ise tõesti üleni helge ja armas ja soe," sõnas Võigemast. "Aga kui sa ekraanil vaatad, siis tegelt hakkab hirmus," lisas Rohelend.

Sarja kirjutamine ja kõikide erinevate vaatepunktide vastavusse seadmine võttis Rohelennul kaua aega. "Mul kipub ikka aastaid minema. Kui keegi ütleks, et lähme ülehomme eetrisse ja tee äge lugu, siis ma ütleksin ei selle peale. Üldiselt see suur skeemitamine käib mul peas pidevalt, praegu ka skeemitan kodus," sõnas stsenarist.

Võigemasti sõnul oli tööprotsess tore. "Enamasti on nii, et kui on keerulisem karakter, mida rohkem tal on mitte kõige positiivsemaid omadusi, siis seda huvitavam on teda mängida." Võigemasti sõnul on tema kehastatud tegelane pealtnäha kibe, abielust tüdinenud, alkoholiga liialdav raha peal väljas naine, kuid nagu sarjas selgub, on tõeline pilt suurem.

Rohelennule meeldib krimilugude juures rohkem asja psühholoogilisem pool. "See täpne tehnika mind nii väga ei köidagi, kui justnimelt need põhjused seal taga. Elu ei ole kunagi must-valge ja see, miks midagi juhtub, et lõpuks seda päris tõde paika panna, võibki olla üsna võimatu. Minu meelest on see hästi huvitav," sõnas Rohelend.