"14 aastase emase ninasarvik Kibibi ja jääkarupoegade surmade põhjused olid väga erinevad," ütles Tallinna Loomaaia peaarst Aleksandr Semjonov. "Jääkarupoegade surm ei olnud meie jaoks väga suureks üllatuseks. Pärast eelmist juhtumit, kui surid samuti kõiki jääkarupojad, tegime ära väga suure eeltöö. Kutsusime Eestisse rahvusvahelise spetsialisti, kes viis emakaru Friidal läbi väga põhjaliku uuringu. Kuna ei leitud ühtegi terviseprobleemi, mõtlesime, et anname talle veel ühe võimaluse poegade saamiseks. Üritasime välistada kõiki faktoreid, mis võivad olla probleemiks. Tegelik põhjus oli, et emal ei olnud poegade toitmiseks piima."

"Ninasarvikute majas pidime tegema remonti, sest põrandad olid väga kehvas seisus," ütles Semjonov. "Pidime põrandat pehmendama, et looma liigesed üles ei ütleks. Esimese ninasarvikuga juhtus õnnetus, sest me ei osanud arvata, et ta nii kõrgele ronib. Teise ninasarviku surm oli seotud loomaaia peaarsti otsuse eiramisega, mis ei olnud pahatahtlik."

Kõik need juhtumid on tinginud loomaaia struktuuri muutuse. "Nüüd on nii, et kui loom jääb haigeks, saab peaarst sellest kohe teada ja võtab vastu raviotsuse ilma, et ta peaks selleks luba küsima, kas ta tohib seda teha või mitte. Varem see nii ei olnud," lisas Semjonov.

Suurte kogemustega loomaarsti sõnul on Tallinna loomaaia kollektsioon uuendamisel. "Tallinna loomaaia kollektsioonis on kokku 7000 looma. On loomi, kes on vanad ja see on paratamatu, et aeg-ajalt ikka keegi sureb."

Semjonovi sõnul on tal ka omad lemmikud, keda ta ei saa kahjuks nii tihti külastada, kui sooviks. "Minu absoluutsed lemmikud on elevandid, aga kuna loom tunneb loomaarsti kohe ära, siis ei käi arst looma juures ilmaasjata lihtsalt teda vaatamas, et mitte loomale liigset stressi tekitada."