Lennuki sõnul nimetatakse sealiiki, mis on metssea ja sea järeltulijana sündinud, supersigadeks. "Kuskil 1980-ndatel ristati tehistingimustes suurem, kogukam loom, et rohkem liha saada," tutvustas ta loomaliiki, kes aretati algselt Kanadas.

"Nad on hakanud ründama hirvevasikaid – ta on võimeline suuri loomi maha murdma. Tavaliselt metssiga niimoodi aktiivselt jahti ei pea," rääkis Lennuk supersigadest. "Nad võivad olla ka inimestele ohtlikud, eriti isased, kellel on väga teravad kihvad,"jätkas ta.

Lennuki sõnul ei ole supersigasid võimalik enam loodusest välja juurida, kuid neid proovitakse ohjata. "Kanada on selle käest ära lasknud ja kuna ta hakkab nüüd juba üle piiri Põhja-Ameerikasse jõudma, siis seal suhtutakse sellesse väga tõsiselt ning tehakse aktiivselt ohjamist."

Teine eriline loomaliik, mida esineb Eestiski, on huntkoer, kes on sündinud koera ja hundi järglasena. "Kui hunt on emane ja koer on isane – mis ka tavaliselt niimoodi on -, siis on ta rohkem koer, kuid võib ka teistpidi juhtuda," kommenteeris Lennuk geenide ülekandumist huntkoerale.

Lennuk lausus, et praegugi võib Eesti metsades huntkoeri ringi liikuda. "Ohtlik ta ei ole," kinnitas ta. "Pigem on tegu keskmiselt argliku hundiga."

Samuti on olemas loomaliik lõger, mis on lõvi ja tiigri ristand. "Tegu on väga põneva loomaga – tal on lõvi sotsiaalsus, aga samas ka tiigri armastus vee vastu. Erinevatelt teistest kaslastest armastab tiiger väga vees sulistada," sõnas Lennuk. "Ta on maailma suurim kaslane."

Lennuk tutvustas stuudios teisigi ristamise tulemusena sündinud loomi, näiteks seeslit (sebra ja eesli ristand), tedrekuningat (metsise ja tedre ristand) ning jagvit (tiigri ja jaaguari ristand). Ta lisas lõpetuseks, et paljud hübriidid ei ole võimelised omakorda järglasi saama.