Instagramis on kogunenud talle juba tuhandeid jälgijaid üle terve maailma. "Just see keerukus teaduse populariseerimisel ja seletamisel seisneb tasakaalu leidmises. Na tahan edasi anda piisavalt detaile, aga teisalt ei tohiks seletus olla nii pikk ja detailne, et inimene lööks käega enne kui ta jõuab selle ära lugeda," selgitas Aru "Ringvaatele".

Mari-Liisi tee astronoomia juurde oli juhuslik ja toimus hilisemas teismeeas. "Ma sattusin lugema Linnutee galaktika kohta ja lugesin seda, et meie galaktikas on mitusada miljardit tähte ja omakorda on sama palju või rohkemgi veel teisi galaktikaid universumis. See fakt muutis täielikult minu elu kurssi, sest see tekitas suure huvi ja pani selle palli täielikult veerema."

Tänaseks on pall veerenud sinna, et ta teeb doktorantuuri Euroopa Lõunaobservatoorium, mille peahoone on Saksamaal Müncheni lähedal. Ta uurib planeetide teket.

Igapäevaselt see näeb välja selline, et ma olen arvuti taga ja kirjutan tavaliselt programmijuppe. Ma kasutan andmeid, mis on kogutud teleskoopide Tšiilis ja mu töö keskpunkt on uurida seda, millised on planeetide sünnikohad uute tähtede ümber. Mina uurin selliseid, mida kiiritavad selle vastsündinud tähtede lähedal olevad massiivsed tähed."

Sotsiaalmeedias jagab ta seda, mis oleks teda ennast noorena aidanud, selgitas ta.

"Kui ma alguses mõtlesin kosmoseteadlaseks saamisest, siis ma ei kujutanud ette, mis võimalused mul ses osas Euroopas on. /---/ Paljud noored nii põhikooli, keskkooli kui ka ülikooli tasemel kirjutavad, et neid aitab see, et nad näevad, kuidas igapäevaselt see teadustöö tegemine välja näeb. See on väga liigutav, kui keegi kirjutab, et nad läksid mingisugust teadus- või tehnikavaldkonda õppima, sest nad nägid, et see on võimalik."