Kotkauurija: kotkaste maailmas on pragmaatilisust palju rohkem kui inimeste maailmas
Kotkauurija Gunnar Sein selgitas "Ringvaates", miks kaljukotkad Helju ja Kalju pesast võõrdusid ja Helju oma muna ära sõi, mis võis juhtuda Läti
merikotka Raimisega ja kuidas ema Milda nüüd üksi hakkama saab ning kuidas läheb Matsalu merikotkastel Evel ja Eerikul.
Sein selgitas, et selliseid asju, et emaslind oma muna ära sööb, ikka juhtub. "Kindlasti ei ole see paduerandlik situatsioon. Ta tugines oma instinktidele ja otsustas, et sel aastal on tal otstarbekas järglast mitte kasvatama hakata," selgitas ta.
"Kui ta sellise otsuse teeb – me ei tea, kuidas see protsess tema sees käib – aga põhimõtteliselt tugineb see kõik instinktidele, siis ei ole mõtet ka rohkem vaeva näha haudumisega, mis kestab 43 päeva."
Helju kaaslane Kalju pole Seina sõnul kuhugi kadunud. Ta tõdes, et on võimalik, et süüa oli vähe ning toiduga võis see instinkt ka seotud olla.
Kaljukotkad pesitsevad kolmeaastase tsükliga. "Esimesel aastal pesitseb ainult üks neljandik Eesti kõikidest kaljukotkastest, järgmisel aastal pesitsevad umbes pooled ja kolmandal, kõige produktiivsemal aastal pesitseb kolm neljandikku."
Tänavu aasta on selle tsükli kõige halvem aasta, märkis Sein. "Kaljukotkad teavad, et sel aastal ei ole mõtet poegi kasvatada ja see on seotud saagiga."
Pesa Helju ja Kalju kindlasti maha ei jätnud. "Nad on oma territooriumil endiselt olemas. Nad ka täna (teisipäeval – toim) käisid seal pesas. Kalju käis ja istus ja proovis, mis tunne võis olla enne seal haududa."
See pesa on jätkuvalt nende asustatud ja seda näitab ka see oksakiht, mis seal on, kirjeldas ta. "Kindlasti nad toovad sinna ka hiljem oksi juurde. Kotkad hoiavad oma pesa oma territooriumil kindlasti aastaringselt."
Sein kinnitas, et asjaolu, et viimastel päevadel oli pesa juures liikunud rongad, võis samuti Helju otsusele hoogu anda. "See, kui rongad pääsevad pesa juurde kõrvalokstele, on väga selge signaal, et kotkad on pesitsemisest loobunud või loobumas."
Läti merikotkas Raimis on ilmselt hukka saanud
27. märtsist saati on aga üksi pesasse mune hauduma jäänud Läti merikotkas Milda, kelle kaaslane Raimis ära lendas ja seni naasnud ei ole. Sein tõdes, et väga suure tõenäosusega on Läti merikotkas Raimis hukka saanud.
"Milda kannatlikkus paneb kõiki hämmastama, kaasaarvatud meid, kes me kotkaste elu iga päev jälgime." Sein usub, et Milda fataalselt end ära ei sureta seal pesas istudes ja Raimist oodates.
"Ühel hetkel ta ikkagi saab aru, et tal ei ole mõtet enam seal edasi istuda või nälg ja kurnatus saavad tast võitu, et ta lahkub pesast ja munade pealt ja jätab pesa maha."
Sein märkis, et mitu lindu on käinud ka Mildat tüütamas ja temaga kraaklemas. "Paistab, et uus paar on konkureerimas, kes võis ära likvideerida ka Raimise. Kinnisvaraturul käib kõva rabelemine, mitte midagi ei ole öelda."
Ta tõi välja, et kotkamaailmas on olemas ka romantikutest isasloomad, kes on suutelised toitma ka naabrinaise lapsi. "Aga põhimõtteliselt sellist kogukonnavärki vähemalt suurte kotkaste puhul ei ole. Nad on nii suured indiviidid, oma arenguastmes, evolutsiooni mõttes nii suured, et nad saavad ise hakkama ja ei vaja teiste tuge."
Matsalu merikotkastel Evel ja Eerikul läheb erinevalt draamast Lätis väga hästi. "Kaks muna, elu on lill ja puhas romantika." See kotkapaar on poegi saanud ka keskmisest sagedamini, märkis Sein.
Ta tõdes, et pragmaatilisust on kotkaste maailmas palju rohkem kui inimeste maailmas. "Kui Helju leidis, et see aasta ma ei saa sellega hakkama, siis ei ole mingit punnimist, et äkki tuleb välja või õnnestub. Looduses tervikuna on see lihtne – kui on kahtlane värk, siis on nii ja järgmine aasta uuesti."
Toimetaja: Merit Maarits