"Halloween on täitsa omal kohal Eestimaal, on noorte seas üsna populaarne ja teda tähistatakse, aga ta ei ole Eesti püha. Meil on endal väga põnev mardi- ja kadripäeva kombestik, mis on meie põline rahvatraditsioon. Seetõttu me oleme seda püüdnud halloweeni kõrval rohkem esile tõsta, et seda ei unustataks," selgitas rahvakultuuri keskuse Põlvamaa spetsialist Kati Taal "Vikerhommikus".

Taali sõnul on rõõmustav, et nii mardi- kui ka kadripäeva kombestik on praeguseni populaarne, kuid see teadlikkus, mis on halloweeni ja mardipäeva vahe, on kaduma läinud. "Seal on põhimõtteline erinevus. Mardid ja kadrid üldse ei käi kommi pärast ringi. See, et nad saavad ande kaasa, kus on kommid, kapsad, kaalikad või vorstid, see on mardijooksmise kõrvalnäht. Tegelikult lähevad mardisandid õnne tooma. Nad on meie esivanemate hinged," selgitas Taal.

Halloweeni põhifunktsioon on kostümeerimine. "Seal saab koos lustida väga kõvasti. Saad ennast panna kostüümidesse, käia tänavatel ja see on põnev. Sügavamat tausta, miks käiakse ja hirmutakse, on tulnud väljastpoolt. Seal ei ole sama seos, mis mardipäeval," lausus ta.

Projekti "Hakkame santima!" veab eest Eesti folkloorinõukogu koos rahvakultuuri keskusega. "Marti tegelikult oodatakse, ootavad nii vanad inimesed kui ka noored pered," ütles Taal.

"Hakkame santima!" kampaaniaga on liitunud juba üle 25 seltskonna.

Halloween on 31. oktoobril, marti joostakse päev enne 10. novembril olevat mardipäeva ja kadrisandid liiguvad päev enne kadripäeva, mis on 25. novembril.