"Meile tekkis kohe bändi ümber kõvasti mänedžerikosilasi ja tekkis olukord, et meile anti valida, et kas liitute meie managementiga või me keerame teie jaoks stuudiouksed lukku," meenutas Lõhmus. "Nii tehtigi ja kuna meil polnud mingeid sidemeid, ei saanud me Eestis rohkem kuskil tegutseda, sest normaalsesse stuudiosse me peale ei saanud," rääkis Lõhmus Vikerraadio muusikasaates "Aeg peatub".

Lõhmus lisas, et tundis noore muusikategijana 1990ndatel levinud kauboikapitalismi väga valusalt. "Tuli omal käel asju teha, mis tähendas, et tuli kõvasti raha kokku laenata ja raha kulutada. See oli selline aeg, et kui olid noor ja kogenematu tegija, siis tõmmati sul kohe müts pähe. Vanasid sullereid oli turul palju," lausus ta.
 
Kõva rahakogumise ja -laenamise tulemus oli see, et Mr. Happyman käis materjali salvestamas Göteborgi stuudiotes, kus just oli valminud Dr. Albani album ja parasjagu käis töö Ace of Base'i albumi "The Bridge" kallal.

"Göteborgis oli asi lihtne. Üks tütarlaps sebis meile kontakti välja ja tuli nad rahapakiga oimetuks lüüa. Rootslased ei viitsinud üldse seda juttu kuulata, et me oleme vaene bänd Eestist. See oli ikkagi kapitalism, kus tuli töö eest tasuda," sõnas Lõhmus ja lisas, et ei kartnud suurte kulutuste järel oma muusikaga kodusel turul kõrbeda. "Õhus oli ohumärke, et võib mitte nii hästi minna. Aga ilmselt siiras lootus hoidis meid elus. Täna ei julgeks enam nii teha," tunnistas Lõhmus.