Leida Laiuse neljanda täispika mängufilmi stsenaarium põhineb Anton Hansen Tammsaare samanimelisel romaanil. Loo keskmes on Katku talu perepoja Villu ja Kõrboja talu peretütre Anna traagilise armastuse lugu.

Leida Laiuse ekraniseering toob reljeefselt esile Tammsaare 1922. aastal ilmunud teosesse kirjutatud mitmeplaanilisuse, süüvides inimese salatundmustesse ja päriselt teadvustamata tungidesse. Leida Laius oma filmist: „Meid, filmiloojaid, võluski „Kõrboja peremehes“ tugevate, erandlike karakterite draama, mis avaldub eelkõige peategelaste Anna ja Villu traagilises, kogu nende olemust haaravas armastuses.

Nagu Tammsaarel, nii ka meie filmis peaks armastus kujunema väärtuseks, mis väärtustab ka selle kandjaid. Usk armastusse, kangelaste kiindumisvõimesse peab sisendama meis usku inimesse. Armastus on parim vastumürk üksindusele, minnalaskmisele, ta on loova energia vallandaja, on ise loov jõud.“ Jüri Sillart, kes on vändanud koos Leida Laiusega mängufilmi "„Varastatud kohtumine"“ ja teinud temast portreedokumentaali "„Leida lugu"“, on osutanud, et "„Kõrboja permees"“ on Leida Laiuse jaoks väga isiklik film, selles peegelduvad selgelt ka lavastaja enda elukogemused.

Filmi võtted on tehtud Põhja-Kõrvemaal Koitjärvel ja Paukjärvel. Operaator Ago Ruus, kellele see on debüüt täispika filmiga, meenutab, et teda inspireeris selle filmilavastuse värvilahenduse otsimisel norra kunstniku Edvard Munchi looming. Stsenaariumi autor, luuletaja ja näitekirjanik Paul-Eerik Rummo on varem kirjutanud nii eksperimentaalsete filmide stsenaariume kui ka Eesti kirjandusklassika ekraniseeringutele.

"„Kõrboja peremehe"s“ on kõik rollid mängitud säravalt, filmilavastuse fookuses on aga muidugi mõista täiuslikud rollisooritused - Anna (Kaie Mihkelson) ja Villu (Lembit Peterson). "„Kõrboja peremehe"“ ekraniseering võetakse ajakirjanduses vastu väga soojade sõnadega. Kirjandusteadlane Heino Puhvel märgib „Meie filmikunst on rikastunud teosega, mis jõudis rahva hinge ning pani seal midagi kaasa helisema.“