2011. aastal oli Eesti 33.,  2010. aastal 35. ja 2009. aastal 31. kohal. Pingerea koostajate sõnul on langus osaliselt tingitud sellest, et 2012. aastal lisandus pingeritta 32 uut riiki, millest kaks platseerusid Eestist kõrgemale kohale.

Uuringu tulemused põhinevad 90 näitajal, mis on jagatud kaheksasse rühma (majandus, tingimused ettevõtluseks, riigivalitsemine, haridus, tervishoid, turvalisus, isikuvabadused ja ühiskondlik kapital). Keskmiselt küsitleb Gallup aastas igas riigis 1588 inimest.

Eestil on tänavu parim näitaja riigivalitsemise alal, mille osas oleme 25. kohal, halvim on aga 71 koht isikuvabaduste alal. Üldiselt heaolult on Eesti 2013. aastal kolm kohta langenud.

"Majanduse alamnäitaja langes 13 koha võrra 65-ndaks, mis on halbade laenude kasvu, töötuse suurenemise ja elatustasemega rahulolu vähenemise tulemus," märgitakse Eesti kohta.

Turvalisuse alamnäitaja tõusu 35. kohale ehk seitsme koha võrra põhjendatakse demograafilise surve ja vägivalla määra vähenemisega ning sellega, et rohkem inimesi tunneb öösel koju minnes ennast ohutult.

Esimest kohta hoiab heaolu pingereas 2009. aastast saadik Norra. Teisel kohal on Šveits ja kolmandal Kanada, järgnevad Rootsi, Uus-Meremaa, Taani, Austraalia, Soome, Holland ja Luksemburg.

Leedu on pingereas 43. ja Läti 48. Venemaa on 61. kohal.

Heaolu pingerea viis viimast on Burundi, Afganistan, Kongo Demokraatlik Vabariik, Kesk-Aafrika Vabariik ja Tšaad.