Andrejev tunnistas, et otse-eetris laulude viipekeelde tõlkimine ajas talle esialgu hirmu naha vahele. "Ma olen varem laule tõlkinud, aga ma olen alati saanud uuesti teha, sest me oleme need alati ette salvestanud. Otse-eeter oli minu jaoks esmakordne ja ma ise ka imestasin, et me sellega hakkama saime," tõdes ta.

Selleks, et laule paremini kuulda, kasutab Andrejev kõrvaklappe, mis aitavad tal loo rütmi ja vibratsiooni paremini tajuda. "Mul on spetsiaalne seade, mis mulle vibratsiooni edasi annab. Nii et ma natuke ikka kuulen," selgitas tõlk.

Andrejev polnud ainus tõlk, kes lauluvõistlust ETV2-s viipekeeles vaatajateni edastas. Ta selgitas, et koostöö teiste tõlkidega algas kaks nädalat enne finaalsaadet.

"Kõigepealt teeme tööd tekstiga ja kuulame muusikat, seejärel teen oma tõlke valmis, loen sõnu ja küsin tagasisidet, kuidas tõlkida nii, et sõnad oleksid õigesti arusaadavad ja laulu mõte jõuaks samasugusena vaatajani," kirjeldas ta tööprotsessi.

Selleks, et loo mõtete mõista, tutvuvad tõlgid intervjuude ja tekstidega, kus võistlejad oma laulust ise rääkinud on.

Tõlgi sõnul oli raske viipekeelde panna Bedwettersi lugu "Monsters". "Tekstis oli väga palju fantaasiat ja tekstist arusaamisega oli esialgu väga palju raskusi. Selle tõlkimine viipekeelde oli väga keeruline ja pikk protsess," ütles ta.

Andrejev märkis, et väga oluline on ka see, kuidas laul viipekeeles visuaalselt välja näeb. "Suurimad vaidlused on sellele teemal, kuidas visuaalselt ilus olla," sõnas ta ning märkis, et kõige suuremaks visuaalseks väljakutseks osutus Alika lugu "Bridges".

Mees selgitas, et samuti ei tohi tõlk oma emotsioone ära unustada. "Sa oled seal rohkem nagu esineja, sest sa tead, et kurdid vaatavad tegelikult seda, kuidas sina laulad. Sa ei saa lihtsalt sõnumi tõlkijaks jääda. Seal on tükk esinemist sees, midagi ei ole teha."