Prügi, mida palutakse pildistada, võib olla nii lindude küljes kui ka nende pesades. Tehtud pilte kasutavad teadlased oma uurimustes, näiteks saavad teadlased analüüsida, millised linnuliigid on prügist enim mõjutatud, millistes piirkondades on prügi kõige rohkem ja mil viisil see lindude elu mõjutab.

Mägi, kes on Eestis sarnaseid olukordi pildistanud, sõnas, et Eesti metsalindudel prügiga eriti probleeme ei esine, kuid linnalindude pesadest leiab loodusliku pesamaterjali vahelt muuhulgas ka kilekotte. Eriti plastikuhimulised on linnuökoloogi sõnul põldvarblased. "Millegipärast meeldib neile väga plastikut pessa tassida, nad viivad oma pesadesse paelajuppe ja kiletükke," kirjeldas ta.

Mägi tõdes, et on pidanud linde nende külge kinni jäänud prügist päästma. "Ma olen tabanud pesakastides rasvatihaseid, kelle jalgade ümber on mässunud tamiililaadne peenike plastik ja mõnel pojal on olnud kiletükk ümber kaela," sõnas ta.

Eriti hull on Mäe sõnul olukord veekogudes, sest seal ajavad linnud prügi toiduga sassi ning söövad selle ära. "Kui prügi jõuab linnu organismi, siis on asi hull," täheldas ta.