Tiia Sõmer tutvustas "Vikerhommikus", et üle 95 protsendi küberkuritegudest on suunatud inimeste, mitte masinate vastu. "Me kuuleme seda söögi alla ja söögi peale, et hoolitsege salasõnade eest ja vahetage neid pidavalt – nad peavad olema turvalised. Ärge kasutage samu," rääkis ta ja lisas, et keegi ei taha seda juttu tavaliselt kuulata.

Sõmeri sõnul on keskealised viirustele vastuvõtlikumad kui noored. "Noored on kasvanud üles kogu selle tehnoloogiaga, mis praegu meie ümber on, keskealised ei ole," ütles ta. "Internetis, online'is ja eriti telefonis kasutame kiiret mõtlemist – lihtsalt vaatame, et midagi tuleb, on huvitav, klikime ja seeläbi juhtuvadki pahandused," selgitas Sõmer viiruste levimist.

"Kurjategijad mängivad ju inimeste edevusele, uudishimule, rahaahnusele – kõikidele sellistele inimlikele omadustele, mis meil kõigil on," tutvustas ta. "Eriti oli seda näha näiteks koroonakriisi ajal ja ka Ukraina sõja ajal. Tulevad mingisugused šokeerivad uudised ja inimesed tahavad seda avada," lisas Sõmer. "Mõnikord on seal taga midagi muud, mitte alati."

"Eesti on selles mõttes väga hea katselabor kurjategijatele – meil on nii palju asju internetis," teatas ta. "Üks asi, mida võiks kindlasti uurida Eestis, on see, et kui ulatuslik see tegelikult on," viitas Sõmer küberkuritegevuse kahjudele Eestis. Tema sõnul räägitakse küberkuritegevusest küll palju, kuid tegelik kahju on teadmata.