Üha sagedasemaks on Talvi arvates muutunud juhtumid, kus inimene suudab taliuinakut tegeva karu üles äratada. Sel juhul peab arvestama, et karu ei pruugi olukorrale sõbralikult reageerida. Viimasel ajal on sellised juhtumid sagenenud ning peamiselt on see tingitud asjaolust, et inimene satub looma pesapaigale liiga lähedale.

Küll aga ei pruugi talveund magavad loomad ärgata ainult inimeste kärarikka tegevuse peale, vaid uinaku pikkust võib mõjutada ka ilmastik. Näiteks kui talv osutub mõnele loomadele liiga soojaks, kipuvad loomad oma pesapaika vahetama ning magavad uues kohas edasi. Nii võivad talvel ringi uidata lisaks karudele ka mäger, kährik või isegi kärnkonnad.

"Meil on väga ilus ja korralik talv olnud, nii et tegelikult kõikidele looduslikele liikidele, ma arvan, on see väga hästi sobinud," sõnas Talvi. Küll aga peab Talvi halvaks märgiks, kui taliuinakust aetakse üles emakaru oma vastsündinud poegadega.

Talvi sõnas, et isegi kui paljud loomad talvel uinakut ei tee, tegutsevad nad siiski uimaselt. Ehkki leidub ka neid, kes hoolimata külmast ilmast ja lumisest talvest suudavad siiski energiliselt ringi vuhiseda. Nii tegutsevad talvel aktiivselt karihiired, kes suudavad askeldada ka paksu lumevaiba all.

Talvi sõnul on Eesti olenemata oma väiksusest väga mitmekesine, mistõttu on ka looduses väga paljud asjad suhtelised. See tähendab, et kui näiteks saartel ja Lääne-Eestis tärkavad juba esimesed lumikellukesed, ei pruugi see nii olla mujal. Kuigi suures plaanis jälgivad ka putukad oma tavaelurütmi, võib Talvi sõnul juhtuda, et ka nemad tulevad esimeste kevadmärkidega juba välja.

Kuigi kevad pole enam Talvi sõnul kaugel, läheb tema arvates saabuvate rändlindude tulemisega pisut aega. Ilmselt jõuavad esimesed kevadekuulutajad Saaremaale ja Hiiumaale. Küll aga soovitas Talvi minna inimestel õue ning märgata enda ümber saabuva kevade tulekut. "Minge nädalavahetusel õue ja metsaserva ning vaadake, kuidas rongapaarid teevad oma pulmalendu ja tiirusid."