Oktoobri keskel käis Võru kiirabi meeskond Osula põhikoolis õpilastele elustamiskoolitust andmas. Kõigest paar päeva hiljem pidi toona veel 15-aastane Sander-Martin Võro teadmisi oma isa elu päästmiseks rakendama.

"Isa ja ta sõber tõstsid puulaudu kuurist teiselt korruselt välja, isa oli all, ta sõber oli üleval. Läksin asju tuppa viima ja siis ema hõikas, et isa oli ümber kukkunud ja ma läheks vaataks, mis temaga juhtus. Jooksin välja ja vaatasin, et ta oli pikali maas. Isa sõber helistas juba kiirabisse ja sealt öeldi, et ma hakkaksin elustama," meenutas Võro "Ringvaates", kuidas temast elupäästja sai.

Noormehe sõnul lõi südamemassaaži tegemine instinktina kohe välja. "Ma ei suutnud lihtsalt vaadata, kuidas ta seal pikali maas on ja ma mitte midagi ei tee," lausus ta.

Kiirabi jõudis kohale umbes kaheksa minutiga, kuid ka siis jäi noormees isa kõrvale ja aitas meedikuid. Tartust kutsuti kohale ka reanimobiili brigaad, mis isa otse Tartu Ülikooli kliinikumi viis.

"Parem tunne tuli küll kohe. Aga ma olin ikka suht šokis, et mis just juhtus. Hästi suur adrenaliinilaks oli," meenutas noormees.

Võru kiirabi ja vallavalitsus tunnustasid noormeest kiire ja otsustava tegutsemise eest elu päästmisel. Kooli direktor andis välja käskkirja, mis kantud ka õpilasraamatusse.

"Peale seda kui see toimus, siis oli näha, et nii poisid kui tüdrukud klassis surusid kätt, et kõva mees, tubli tegu. Seda oli hästi armas vaadata," kirjeldas klassijuhataja Tiia Linnas.

Uhkust klassivenna üle kinnitavad ka Võro klassikaaslased. "Ma olin ikka uhke sõbra üle. Kui midagi juhtub, siis vähemalt keegi ikkagi oskab midagi teha," lausus klassivend Robert Pihlapuu.

Kuigi isa juhtunut täpselt ei mäleta, on ta poja üle väga uhke. Noor elupäästja rõhutas, et abivajajat nähes on kõige olulisem kiiresti tegutseda.

"Ükskõik, mida sa teed, mine ikka appi. Isegi kui sa teed valesti, see võib ikka päästa kellegi elu," julgustas Sander-Martin Võro.