"Me ikka igal aastal püüame ühe etapi ette võtta. Kirik on suur, probleeme jagub," lausus Tallinna Toomkiriku restauraator, kunstiajaloolane Juhan Kilumets. Muu hulgas uueks saanud Toomkiriku tornikiiver ja torni fassaad. Möödunud aastal restaureeriti kiriku idaosa katuseplekk. "Me saime vaieldamatult Eesti kõige ilusama ja suure tõenäosusega kõige vanema plekk-katuse korda, jätsime alles," märkis Kilumets.

Kesklöövi katuseplekki restaureerida ei saa, vaid see tuleb uue vaskplekiga asendada. "See on ikkagi niivõrd nigeldalt paigaldatud omal ajal, et see ei ole remonditav, seda me pidime tõdema. See ei olnud lihtne tõdemus ja lihtne otsus, aga nii ta läks," nentis Kilumets.

Paar aastat tagasi restaureeritud kiriku tornikiiver pärjati hiljem maailma katusemeistrite ühenduse poolt maailma parima plekk-katuse auhinnaga. Praeguseid töid teevad needsamad auhinnatud plekksepad.

"Püüame tegeleda pigem keerukamate katustega. Lihtsad katused ei paku erilist huvi," sõnas plekksepp Aleksandr Jegorov. "See katus on torniga võrreldes muidugi lihtne, aga kasutame siiski tehnoloogiaid, mis olid vanasti kasutusel. Ühendused on tepoletvaltsiga. See töö nõuab suurt ettevalmistust. Püüame uue katuse teha sarnaseks selle osaga, mida mullu uuendati. Just niimoodi, et need oleks ühesugused. See on esimene põhimõte uue katuse puhul, võrreldes katusega, mis on juba kolmsada aastat vana," selgitas plekksepp.

Kilumetsa sõnul peab uus katuseplekk vastu sadu aastaid. "Vaskplekil väga palju looduslikke vaenlasi ei ole. Ta püsib rahulikult ja kenasti."

Kui plekk särab väljapoole, siis ka peidus olev katuse puitosa sai uueks. Selleks toodi puit kohale mere tagant Vormsi saarelt. "Vormsi männi omapära on see, et ta on aeglase kasvuga. Ta kasvub vaevaliselt ja kasvab väga tihedaks. Puidu tihedus annab tema tugevuse ehk määrab tema eluea, vastupidavuse kõikvõimalikele biorünnakutele," kirjeldas Kilumets. "See on nii-öelda eksklusiivne kaup, midagi ei ole öelda, aga kui me töötame sellistes eksklusiivsetes kohtades, siis on selge, et üks asi peab teisega vastavuses olema."

Lähinädalatel võetakse katuselt fermid maha ning tehtud töö on kõigile näha. Esimestel nädalatel peaks värske vaskkatus eriti tugevalt hiilgama. "Meresoolad, mis Läänemere pealt tulevad, ja loomulikult päike, tuul ja vihm võtavad kiiresti ilusa sära ära, tekib plaatina ja see läheb sajanditega järjest kasvab, nagu altariruumi katusel on seda 300 aastat näha. Ma arvan, et augustis ja septembris on seda ilu veel ilusasti hiilgamas," märkis Toomkoguduse õpetaja Arho Tuhkru.