Jakobi Mäe teatristuudiol on käsil lavastuse "Veider orkester" proovid. Lavastus räägib esimese ja teise maailmasõja vahelisest ajast. "Nad elavadki konstantselt selles hirmus, et mis siis kui tuleb uus sõda," tutvustas noor näitleja Lee Holm "Ringvaates".

Samasugused mõtted pole võõrad noortele endilegi. Paar kuud tagasi tehtud uuring näitas, et sõjaärevust tunneb 77 protsenti eestimaalastest, noorte seas on see protsent üle 80-ne.

"Kui ma teen tulevikuplaane või proovin suurelt unistada, tekib natukene selline tunne, et äkki ei tohiks, sest kunagi ei tea, millal mingi väline jõud võib sellele kõigele vee peale tõmmata," tõdes noor näitleja Teele Piibemann. Samu tunded jagavad ka teised teatristuudio noored.

"Tagantjärele nimetatakse seda aega Inglismaal ärevuse ajastuks, mis minu meelest valitses meil siin juba enne sõjaolukorda," märkis teatristuudio juhendaja Priit Strandberg.

Jakobi Mäe teatristuudio õpilased on gümnasistid. "Kui mina käisin gümnaasiumis, siis ei olnud sellist sõjaohtu üleval. Ma ei mõelnud selliseid teemasid või üldse maailm ei olnud selline meie ümber," lisas teatristuudio juhendaja Maarja Johanna Mägi.

Ärevuse kasvule aitab kaasa ka sotsiaalmeedia. Näiteks viie aasta eest Suurbritannia teismeliste seas läbi viidud sotsiaalmeedia kasutamise uuring näitas, et nii Instagrami kui ka muude sotsiaalmeedia platvormide sage kasutamine on seotud kõrgenenud ärevusfooniga. Ka sõda kohandub Instagrami ja Tiktoki trendidega. Ühe populaarsema ukraina tiktokkeri Valeria Shashenoki videotel näiteks tema tavalisest päevast pommivarjendis on kümneid miljoneid vaatamisi.

"Tiktokis on mõned lood, kus ukraina neiud postitavad, kuidas nende poisid on läinud. See on tegelikult väga-väga kurb. Kui ikkagi mõelda selle peale, et Venemaa on kohe meie kõrval, siis ikkagi hirmutab see asi, et millal peab minema," tõdes noor näitleja Pent Matti Mets.

"Me oleme sotsiaalmeediaga hästi palju seotud ehk siis sealt tuleb ka väga palju. Kuigi seal on muidugi see, et tuleb ise väga kriitilise pilguga vaadata. Mingil määral on see hea, et info saamine on meile niivõrd lihtsaks tehtud, aga samas mõnikord tekib selline tunne, et sa ei tahaks mitte midagi kuulda, tahaks korraks elada helges hetkes," lausus Elo Mai Lepp.

Sõda ei ole ainus, mis noorte ärevuse lakke lööb. Tõsiselt muretsetakse ka kliima pärast. Kliimaprobleemidega puutuvad paljud noored samuti esmakordselt kokku just sotsiaalmeedias. Samas ärgitab hirm ka tegutsema.

"Selline tunne on, et see raskus jääb meie generatsiooni õlule kanda. Meil on koolis ka väga palju seda kõlama jäänud, et meie generatsioon on see, kes peab sellega tegelema. See tekitab päris palju ärevust," tõdes Piibemann.

"Jah, ja veidi närvi ajavad need igasugused kohad, kust sa saad tellida pahna, millel tegelikult väärtust ei ole ja kõik kogu aeg ju tellivad, aga seda pole tegelikult absoluutselt vaja ja siis mõtled, et miks," lisas Lee Holm.

Omalt poolt panustavad noored planeedi hoidmisesse näiteks taimetoitlusega, teise ringi kauplustes käimisega, kodumaise eelistamisega ja prügi sorteerimisega.

"Võib tunduda, et kui ma ühe suitsukoni maast üles korjan, siis see ei aita mitte midagi, aga kui sa mõtled, siis iga väike tegu aitab maailma paremaks teha," rõhutas Mets.

Kliimaärevusega on viimasel ajal eraldi tegelenud ka Peaasi, korraldades sellele murele keskenduvaid vaimse tervise vestlusringe.

"Ärevuse või ükskõik, millise vaimse tervise mure puhul on üksi jäämine ohtlik. Korraldasime vestlusringe, kus noored said natukene tuttavamaks sellega, et ei ole ainult kliimaärevus, võib olla ka kliimahirm või kliimakurbus. Ühiselt rääkida sellest ja jagada neid tundeid ja mõtteid ning mitte nende eest ära joosta," selgitas Peaasja nõustaja Anna Leena Koržets.

Ka uue lavastuse proovides on noored üksteisega oma hirme jaganud. "See on väga hea, et saab käsitleda ja mõtestada, me ei lükka seda kuskile nurka eemale, vaid me mõtleme selle peale. See kindlasti aitab sellega palju paremini toime tulla," lausus Holm.

Lisaks aitavad noori turvalised suhted pere ja sõpradega. "Et on midagi kindlat. Ükskõik kui midagi muud läheb, kuhu ta läheb, aga mul on midagi kindlat, mille juurde tagasi tulla," sõnas Ronja Talunik.