Kirikuõpetaja Küllike Valk avas Läänemaal Martnas peaaegu aasta aega tagasi kohviku. Kogukonnakohvik, kus pakutakse Valgu valmistatud suppi, praadi ning kohalike külanaiste küpsetisi, sai alguse väga praktilisel põhjustel. Kohvikust saadud raha läheb kalmistuvahi palgaks.

"Kalmistuvaht on meil täiskohaga palgal. Ma olen proovinud rääkida, et kas teeme poole kohaga või nii, aga ta küsib, et kumma poole ta kalmistust sellisel juhul korda teeb. Seda tööd, mis tema teeb, on kohe näha ja meil on siin Läänemaa kõige korralikum kalmistu. Kõik imestavad ja imetlevad," sõnas Valk.

Kalmistuvahile miinimumpalga maksmiseks muud varianti Valk ei näinud. "Vald annab poole sellest palgast, aga koguduse moodustab ju käputäis inimesi. Kirikuinimestena me muidugi palvetame, aga iga kord ei pruugi palvetamisest piisata, siis tuleb käed külge panna," nentis Valk.

Söömas käivad kohalikud tööinimesed. "Martna garaažimehed käivad, nendega on kokku lepitud, ja põllumehed käivad praegu veel ise. Kui nad suvel põllu peal tööle hakkavad, siis me vaatame, kas peame neile kullerit hakkama tegema. On üks taadu, kellele ma viin sotsiaalkorterisse kolm korda nädalas süüa. Ta liigub rulaatoriga ja trepiastmed on nii ebamõistlikult kõrged, et ta ei saa majast välja," rääkis Valk.

Süüa pakutakse annetuste eest. Klient võib maksta nii palju kui tahab või lähtuda soovituslikust nimekirjast. "Ma olen soovitanud mõelda, et kui sa teed annetuse, siis tee niimoodi, et sa õhtul päeva peale tagasi vaadates endaga üle uhke oleksid. Ma ju ei vaata, kui palju kes paneb ega ei loe mitu suutäit ta võtab või mitu kuhja supile peale tõstab. Hea on, kui inimene saab kõhu täis ja jaksab jälle tööd teha," sõnas kohvikupidaja.

Kuid kohvik ei paku ainult süüa. Kuna kohalik perearst jäi pensionile ja uus käib Martnas vaid korra nädalas, saab siin näiteks vererõhku mõõta. Reedeti toimuvad kohvikus väikesed festivalid, lapsed käivad siin meisterdamas ja suletud kohvikus võib ka sünnipäeva tähistada.

Kohviku ruumides on ajalooliselt olnud nii söökla kui ka baar. "Vahetult enne meid oli siin üks seltskond, kes üritas igapäevakeskust rajada, teha töötubasid. Siis oli siin igasugust kola ja müra," märkis Valk ning lisas, et ruumid tuli ka korda teha, ühest kohast ajab lagi läbi veel praegugi. "Mul on tegelikult hea meel, et me ei saanud perfektset ja korras ruumi, et peamegi natukene ise panustama," lisas ta.

Valgu sõnul on kohvikukülastajad ära harjunud, et Valk on kirikuõpetaja. "Programmilisi kõnesid esitan ikkagi pühapäeviti, siis tuleb teise kohta tulla, kus need toimuvad. Aga siin nad ikkagi küsivad muuhulgas, et kuidas selle patuga on ja kes tema on patusem kui mina. Siis tuleb selgitada, nii et ma olen ikka olemas," muigas Valk.